Õiguspoliitika valdkonna asekantsler
Justiitsministeerium
20.02.2023
Avalikust konsultatsioonist hilinenud maksete kohta – EVEA seisukohad
Vastuseks Teie pöördumisele juhin kõigepealt tähelepanu sellele, et nii lühikese tähtaja jooksul ei ole võimalik viia läbi põhjalikku küsitlust EVEA liikmete hulgas. Seetõttu saadan ainult EVEA olulisemad seisukohad hilinenud maksete teemal, tuginedes teatud osas ka 2012. a EVEA liikmete hulgas läbi viidud küsitlusele seoses EL direktiivi üle võtmisega.
EVEA hinnangul on hetkel kehtiv regulatsioon valdavas osas piisav ning maksete hilinemine ja/või ebamõistlikult pikad maksetähtajad ei ole tingitud regulatsiooni ebapiisavustest vaid võlgniku (sageli just avaliku sektori esindajad ja suured rahvusvahelised kontsernid) jõupositsiooni kuritarvitamisest.
Ettevõtjad lahendavad enamuse maksetega hilinemise probleemidest meeldetuletuste saatmise ja omavahelise suhtlemise teel. Viiviseid ja muid sunnimeetmeid kasutatakse vähe ning neid rakendavad peamiselt suured ja turul võimupositsiooni omavad ettevõtted ning avaliku sektori organisatsioonid. Seega arvame, et erasektori maksetähtaegade lühendamine, viivise suurendamine ning muud õiguslikud abinõud ei aita märkimisväärselt kaasa maksekäitumise parandamisele. Samuti ei ole vaja suurendada bürokraatiat riikliku järelevalve loomisega ega nõuda keskmiste maksetähtaegade avaldamist suurettevõtete poolt.
Küll võib inflatsiooni tõttu kaaluda kindlasummalise sissenõudekulude hüvitise suurendamist.
EVEA hinnangul võiks probleemi lahendamisel abi olla elektrooniliste maksete osakaalu suurendamisest ettevõtjate vahelistes tehingutes – suuremate organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste puhul kiirendaks see arve kooskõlastusprotsessi ning võimaldaks seeläbi rakendada oluliselt lühemaid maksetähtaegu. Mõistlik on aga rakendada soovituslikke ja suunavaid („nügivaid“) meetmeid, mis ei tee elektroonilist arveldamist kõigile kohustuslikuks, vaid suurendavad huvi elektroonilisele arveldamisele üleminekuks.
Eesti näite kohaselt, kui makse saaja on end registreerinud äriregistris elektrooniliste maksete saajaks, siis võiks olla selle kanali kasutamine makse teostajale kohustuslik. Elektroonilise arveldamise jaoks uue EL standardi kehtestamisest ei ole palju kasu ning see suurendab väike- ja keskmiste ettevõtjate (VKE) kulu ja põhjustab täiendavat halduskoormust.
Kindlasti oleks abi VKE-dele digitaalsete oskuste programmide kättesaadavuse parandamisest ja peamiste digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamisest. Erilist tähelepanu oleks vaja pöörata nii ettevõtetes kui ka raamatupidamisteenuseid osutavates büroodes töötavate raamatupidajate koolitamisele elektrooniliste maksete teostamise valdkonnas. Krediidihalduse ja finantskirjaoskuse koolituste kättesaadavuse parandamine ettevõtjatele on kindlasti vajalik meede.
Maksetega hilinemise probleemi lahendamisele võiks kaasa aidata see, kui riigiasutustele kehtestatakse kohustus maksta VKE-dele vähem kui 14 päeva jooksul. See vähendaks oluliselt väikeettevõtete käibevahendite puudust. Aidata võiks ka see, kui riigiasutused kontrolliksid riigihangete peatöövõtjate poolt VKE-dest alltöövõtjatele maksete tegemise kiirust. VKE-dele riigiasutuste poolt hilinenud maksetest tulenevate võlgade tasaarvestamist maksudega võiks kaaluda, kui see ei lähe liiga keeruliseks.
Riik võiks ka koostöös ettevõtjate ühendustega käivitada sotsiaalse kampaania, mis kutsuks nii ettevõtjaid kui avaliku sektori organisatsioone tasuma kõik arved tähtajaks, vältimaks makseraskuste põhjustamist oma partneritele. Maksedistsipliin on osa ärikultuurist, millel Eesti puhul on kindlasti veel arenguruumi kuid seda ärikultuuri saab just riik eeskuju näidates oluliselt parandada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ille Nakurt-Murumaa
President