Skip to main content
09 veebruar, 2021

EVEA ettepanekud töötasu toetuse tingimuste muutmiseks

09 veebruar, 2021
  Tervise- ja tööminister hr. Tanel Kiik                                                                                09.02.2021 Rahandusminister pr. Keit Pentus-Rosimannus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister hr. Andres Sutt   Koopia:                Pr. Marika Priske, sotsiaalministeeriumi kantsler Töötukassa nõukogu   Austatud tervise- ja tööminister, rahandusminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister EVEA ETTEPANEKUD Ida-Virumaa ja Harjumaa tööandjatele 28.12.2020 kuni 31.01.2021 COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kompenseerimiseks makstava TÖÖTASU TOETUSE TINGIMUSTE MUUTMISEKS  Töötasu toetuse taotluste esitamine algas 01. veebruaril. Esimese nädala jooksul on EVEA poole pöördunud paljud Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtjad, kelle tegevust vahetult mõjutasid detsembrikuus kehtestatud piirkondlikud piirangud, ning kes lootsid piirangutega tekitatud kahju kasvõi osalist, õiglast kompenseerimist. Paraku on aga selgunud, et meetme tingimused on põhjendamatult piiravad ning paljud ettevõtjad ei kvalifitseeru toetusele. Lisaks tekkivad paljudel ettevõtjatel probleemid seoses meetme riigiabi liigi valikuga. On äärmiselt oluline toetuse tingimusi kiiresti muuta (tagasiulatuvalt vooru alguskuupäevast), et toetus oleks eesmärgipärane ning aitaks õiglaselt ja proportsionaalselt kõiki piirangute tõttu kannatanud ettevõtteid.
  1. Probleemid Töötukassast makstava töötasutoetuse tingimustes:
1.1 Töötasutoetust antakse esmajärjekorras tavapärase vähese tähtsusega abina (VTA) ja COVID-abile minnakse üle alles seejärel, kui ettevõtja VTA-piirmäär (200 000 eurot kolme aasta peale) on täis. See aga võib ammendada või oluliselt vähendada kolmeks aastaks ettevõtja edaspidiseid võimalusi kasutada muid arengutoetusi, mis põhinevad VTA-l (näiteks mitmed EASi toetused). Sellisel praktikal ei ole muud põhjendust, kui meetmele Covid-riigiabi loa taotlusega hilinemine, samas on  juriidiliselt võimalik riigiabiliik tagantjärele muuta. 1.2 Töötasutoetus ei jõua väga paljude piirangutest mõjutatud ettevõtjateni sest toetuse taotlejate ring määratletakse tegelikult 2019. aasta majandusaasta aruande esitamisel registripidajale esitatud põhitegevusala järgi (mitte 22.12.2020 seisuga nagu Töötukassa lehel märgitud). Nimelt saavad registripidajat põhitegevusala muudatusest ettevõtjaportaali kaudu otse teavitada üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad ning täis- ja usaldusühingud, kes ei pea registripidajale esitama oma majandusaasta aruannet. Äriühingud esitavad oma tegevusala andmed ja nende muudatused ainult koos majandusaasta aruandega – s.t. praegu on registri andmetel ettevõtte põhitegevusala see, mis on määratud 2019.a. majandusaasta aruandes. aastal toimusid majanduses suured muutused ning paljudel ettevõtjatel muutusid nii põhi- kui kõrvaltegevusalad, mida paraku toetuse andmisel ei arvestata.   1.3 Meetmes esineb nende ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine, kes tegutseb mitmel tegevusalal, sest toetatakse vaid neid, kelle põhitegevusala on mõjutatud riigipoolsetest piirangutest, kuigi ka kõrvaltegevusalal võib olla väga oluline osakaal ettevõtte tulust ning selle ala seiskumine riiklike piirangute tõttu peaks olema samuti kompenseeritav. Toome mõned näited, mis on veidi üldistatud, kuid põhinevad reaalsele ettevõtjate tagasisidele: Näide 1. Ettevõtte põhitegevusalaks on valmistoidu tootmine suurköögis (C10), selle osakaal on 40% ning see ei ole riiklike piirangutega hõlmatud tegevus. Samas on ettevõttel veel kõrvaltegevusalad: catering üritustel I562 (20%) ja oma restoran I561 (35%). Kaks viimast on mõjutatud piirangutest ning kokku on ettevõte kaotanud vähemalt 55% oma käibest, kuid tal ei teki õigust toetusele.  (Tegelikult seiskub sellisel ettevõttel kogu tegevus, sest oma toodetud toodangut realiseeritakse peamiselt läbi oma catering-teenuse ja söögikoha). Näide 2. Kondiitri-pagarikojal A on põhitegevusala tootmine (C107) 51%-ga ja kõrvaltegevusala kohviku pidamine (I561) 49%-ga. Kondiitri-pagarikojal B on tootmise (C107) osakaal käibes 49% ning kohviku müük (I561) on 51%, ehk see on põhitegevusala. Mõlemal ettevõttel on kohvikud samas ärikeskuses ning ei saa piirangute tõttu laudades teenindada. Mõlemad kaotavad vähemalt poole oma käibest (kohviku laudades teenindamise kadumine kahandab miinimumini ka tootmist, kaasamüük annab vaid väikse osa tavapärasest käibest).  B saab toetust ka oma tootmises töötava personali eest, kuid A ei kvalifitseeru toetusele üldse. Lisaks ebavõrdsele kohtlemisele toimub siin ka konkurentsi moonutus. 1.4 Samuti on arusaamatu, miks on piiravaks tingimuseks seatud, et novembri töötasu deklaratsiooni (TSD, esitamise tähtaeg 10.12.2020) ei tohi muuta pärast 22. detsembrit. Maksudeklaratsioonid muutmine ja parandamine on täiesti seaduslik ning väga paljud ettevõtjad parandavad maksudeklaratsioone, kui järgmise kuu deklaratsiooni esitamisel ilmnevad vead või puudused. Selline tegevus on seaduslik ning ei tohi olla välistus toetusele kvalifitseerumisel. 1.5 Ei tundu põhjendatud, et veebruaris avanenud toetusmeede, mis käsitleb piiranguid perioodil 28.detsember- 31. jaanuar, arvestab vaid novembris ettevõttes töötanud personali kulude kompenseerimisega. Mitmes piirangutest mõjutatud valdkonnas on november – vaikne kuu, kuid detsember ja aastavahetus – kõrghooaeg, millega seoses detsembris võetakse tihti tööle täiendavat hooajalist personali. Oodatud tulu jäi seoses piirangutega tulemata, kuid tööandjatel tekkisid suurenenud palgakohustused. Samuti on kahetsusväärne, et toetuse suurust arvestatakse ettevõttes TÖÖLEPINGU ALUSEL TÖÖTAVATE ISIKUTE palgakulu alusel. Väga paljud väikeettevõtted kasutavad ka teisi, paindlikke töösuhete vorme (käsundusleping, töövõtuleping), millelt samuti tasutakse riigile makseid. Lisaks jätab selline kitsas käsitlus jätkuvalt kriisiabist ilma ettevõtteid, kus ainsaks või peamiseks töötegijaks on ettevõtte omanik / juhatuse liige, kes tegutseb juhatuse liikme lepingu alusel. Ka selle juhatuse liikmele makstud tasu maksustatakse kõigi töötasumaksudega (välja arvatud töötuskindlustusmakse). Mõistame, et selle probleemi lahendamine ei ole antud meetme ajakava silmas pidades tõenäoline, kuid soovime seda uuesti markeerida, kui olulist probleemi, mis vajab kiiret ja põhimõttelist lahendust seoses paljude Töötukassa teenustega.
  1. Arvestades eeltoodut palume viivitamata üle vaadata töötasu toetuse tingimused ning võimalusel parandada järgmised puudused:
2.1 On äärmiselt tähtis muuta Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Tööhõiveprogrammi § 25 lg 1 ja 13 ja vastavalt Töötukassa menetluskorda:
  • toetust ei pea andma esmajärjekorras VTA-na, tuleb kehtestada see muudatus tagasiulatuvalt vooru alguskuupäevast.
  • kui toetus on juba antud VTA-na, siis kohustada Töötukassat riigiabiloa saades muuta väljastatud toetused tagantjärgi Covid-abiks. Euroopa Komisjon sellist muutmist lubab: sellise hinnangu andis EK 26.01 ka Rahandusministeeriumi päringu peale, et VTA on võimalik hiljem muuta COVID abiks.
2.2 Arvestada ettevõtja soovil ettevõtte 2020. aasta tegevusala (ettevõtja märgib tegevusala toetuse taotlusele ise, seda on võimalik 2020.a. osas lihtsasti genereerida raamatupidamisprogrammist ja lisada taotlusele). Vajadusel riigil on võimalus hiljem – kui 2020. aasta majandusaasta aruandes ettevõte esitab registripidajale teistsugused andmed – toetus tagasi nõuda. 2.3 Arvestada mitte ainult põhitegevusala vaid ka kõrvaltegevusala, kui see on piirangutest mõjutatud ning sellest saadav käive on vähemalt 20% ettevõtte kogukäibest. Sel juhul maksta toetust proportsionaalselt kõrvaltegevusala osakaaluga kogukäibest taotlusele eelnenud majandusaastal. 2.4 Kui ettevõtja on muutnud maksudeklaratsiooni, tuleb abikõlbulikkust hinnata juhtumipõhiselt, kuid maksudeklaratsiooni muutmisel pärast 22.12.2020 ei tohi automaatselt aluseks olla enne 22.12.2020 esitatud deklaratsiooni andmed. 2.5 Anda ettevõtjatele valikuvõimalust kasutada toetuse arvestamise aluseks kas 2020.a. novembri või detsembri eest makstud tööjõukulud ja tõendada neid vastavalt 2020 detsembris  või 2021 jaanuaris esitatud deklaratsioonidega. 2.6 Töötukassa makstav töötasutoetus seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega : https://www.riigiteataja.ee/akt/105012021003   – määruse § 19¹ lg. (3) p3). järgi peab ettevõtja vastama järgmistele tingimustele: „tal puuduvad 1. augusti 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud või ajatatud ning ta on täitnud 22. detsembri 2020. a seisuga maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.” On ebaselge, millisel kaalutlusel kasutatakse neid  kahte erinevat minevikukuupäeva abikõlblikkuse määramisel ja milleks on üldse vajalik taoline piirang. Senises praktikas (kriisiabi „Üldmäärus“ ja selle parandus) pidid vastavad nõuded olema täidetud taotlemise hetkel. Teeme ettepaneku kasutada samu tingimusi ning mitte tuua sisse täiendavaid tagasiulatuvaid  Peame märkima, et nimetatud probleemid oleksid jäänud olemata, kui meetme disainimisel oleksid kaasatud sihtgruppide esindusorganisatsioonid. Loodame, et uus valitsus võtab kriisimeetmete põhjaliku konsulteerimise oma praktika normiks. EVEA on valmis konstruktiivselt selgitama oma seisukohti ning aitama kaasa toetusmeetme õiglasemaks muutmisele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA president   Koostajad: Marina Kaas, EVEA asepresident, marina@evea.ee , tel. +372 5021484; Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, ille@evea.ee , tel. +372 57809806