EVEA ettepanekud Vabariigi Valitsusele majanduse kriisiabi meetmete ja EL taastevahendite rahastamiskavade ülevaatamiseks

EV peaminister pr Kaja Kallas

EV ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister hr Andres Sutt                                        26. jaanuaril 2021

 Austatud pr Kallas, hr Sutt

EVEA ettepanekud Vabariigi Valitsusele majanduse kriisiabi meetmete ja EL taastevahendite rahastamiskavade ülevaatamiseks

Pöördume teie poole valitsuse esimesel ametis oleku päeval kõige kiireloomulisema teemaga –  majanduse kriisiabi meetmed ja taastevahendite planeerimine.  On ka teised, samuti väga olulised teemad, millest soovime lähiajal kindlasti rääkida, kuid täna keskendume vaid ühele teemale, kus iga päev on paljudele ettevõtjatele kriitilise tähtsusega.

Eelmise valitsuse Covid-19 kriisiga seotud abimeetmed ettevõtjatele ja plaanid Euroopa Liidu taastevahendite kasutamiseks otsustati sisuliselt kaasamata ettevõtjate esindusorganisatsioone, mistõttu meetmetes on mitmed olulised probleemid ja süsteemsed vead ning osa kriisis enim kannatanud ettevõtjatest abile jätkuvalt ei kvalifitseeru.

Tunnustame Teid, et olete koalitsioonilepingus lubanud kriisiabimeetmed koos ettevõtjate organisatsioonidega üle vaadata.  Jätkuva koroonakriisi tõttu kujunenud olukorras on vältimatu ja pakiline avada uuesti aruteluks  ning ettevõtjaid kaasates üle vaadata ka eelmise valitsuse poolt kinniste uste taga kinnitatud  EL taastevahendite jaotuspõhimõtted (REACT EU ja RRF). Need otsused ei ole ühe peamise taastepaketi sihtrühmaga – ettevõtjatega läbi arutatud ning meieni jõudnud informatsioon nende kohta tekitab küsimusi.

Ootame, et  Te kriisimeetmete ja avaliku raha kasutuse tõhususe parandamiseks need otsused kiiresti, ettevõtjate tagasisidet ja osutatud probleeme arvestades,  üle vaatate ja parandate.

EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu pea 6000 ettevõtet, olles seega nii liikmete arvult kui esindatavat sihtgruppi arvestades suurim sektoriülene ettevõtjate katusorganisatsioon Eestis. Olles aga ainus puhtalt mikro-, väikeste ja keskmiste ettevõtete esindusorganisatsioon, on meie seisukohad nii regionaalselt kui valdkondlikult laiapõhjalised ning käsitlevad väikeettevõtete vaadet oluliselt laiemalt, kui ainult meie liikmeskonna huvid.

Toome järgnevalt EVEA poolt ettevõtjatelt kogutud ettepanekud meetmete kaupa ning palume kaasata EVEA esindajaid edasistesse aruteludesse antud teemal. Loodame, et arutelud Eesti-siseste kriisiabimeetmete üle algavad juba lähipäevil, sest nende käivitamine on järjekordselt hiljaks jäänud ning iga päev toob uusi ettevõtete sulgemisi.

1. Eesti-sisesed majandusele suunatud kriisiabimeetmed

1.1 EASi COVID-19  kahjude osalise kompenseerimise meetmed (VK- ja IT-ministri määrus 20.01.2021 nr 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/122012021012 )

a) Üldise kommentaarina märgime, et meede on disainitud väga keeruliselt nii taotlejatele kui menetlejale, sest igal sihtgrupil on erinevad kriteeriumid ja tingimused. Sellist toetuse meedet oleks kordades lihtsam rakendada kui maksude osalist tagastamist, sidudes summat nt püsikuludega või käibekaotusega, mida automaatselt saaks välja maksta MTA kaudu, tuginedes olemasolevatele maksudeklaratsioonide andmetele või FIE-de ja mitte-käibemaksukohuslaste puhul juhatuse liikme kinnitatud käibeandmikule. Oleme seda ettepanekut varasemalt esitanud Vabariigi Valitsusele, kuid arutelu ei toimunud. Samas on EVEA pakutud mudeli järgi edukalt rakendatud Ida-Virumaa ettevõtjate toetus seoses valitsuse kehtestatud piirangutega perioodil 12.12.2020- 03.01.2021.

b) Määruse sihtgruppidest on põhjendamatult välja jäetud mitmed sihtgrupid, kelle jaoks covid-19 kriis jätkub pidevalt, nii seoses rahvusvahelise reisimise seiskumisega kui ka riigi poolt kehtestatud piirangutega:

• ilma majutuseta atraktsioonid ja elamusteenused,
• sündmuskorraldajad,
• giidid jt turismiteenuste pakkujad (kes said taotleda abi ühest eelmisest voorust, kuid kelle jaoks ettenähtud toetuse summad 3000–5000 eurot ei olnud adekvaatses proportsioonis kaotatud tuluga või püsikuludega),
• väljaspool Tallinna vanalinna tegutsevad toitlustus- ja joogiserveerimise ettevõtjad, kellelt jätkuvad liikumise ja lahtiolekuaja piirangud on röövinud lõviosa käibest.

Lisaks ei saanud üldse kriisitoetust turismisektorist või inimeste vabaliikumisest otseselt sõltuvad ja suurema osa oma käibest kaotanud:

• käsitöö- ja suveniiritootjad, kellel lisaks siseturule kadus ka eksport;
• koristusfirmad, pesulad ja teised hooldus- ja haldusteenuste pakkujad, kelle peamised kliendid on HoReCa-valdkonnas;
• reisijate tellimusveoga/juhuveoga tegelevad ettevõtted;
• heaolu-, tervise- ja iluteenuste pakkujad;
• huvi -ja täiendkoolitusi teostavad ettevõtted.

Palume analüüsida MTA statistika alusel nende kategooriate käibekaotuse ulatust ning lisada neid abikõlblike toetusesaajatena, määrates neile toetust samas proportsioonis majutuse või reisikorralduse sektoriga.

c) Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et toetuse arvutamine tööjõumaksude summa alusel diskrimineerib paljusid väikeettevõtjaid ja FIE-sid, kes ei kasuta töölepingut töösuhtevormina (selle asemel on  töövõtu– või käsundusleping, juhatuse liikme leping, FIE ise) . Õiglane oleks võtta arvesse kõik riigile tasutud maksud ning siduda toetuse suurust püsikuludega. See paneks kõiki makse maksvaid ettevõtjaid võrdsesse olukorda, sh iseendale tööandjaid.  

d) Määruse kohaselt, „arvesse lähevad tööjõumaksud, mis on vastava perioodi kohta reaalselt tasutud, mitte selle perioodi kohta deklareeritud (ja tasutud näiteks järgevatel kuudel)“. See sisuliselt tähendab, et ettevõtjad, kes sattusid likviidsusraskustesse ja kasutasid MTA pakutud võimalust oma maksud ajatada, ei saa taotleda toetust enne, kui kõik ajatatud maksud on tasutud. See on meie arvates kriisiabi puhul ebamõistlik piirang.

e) On põhjendamatu ning kandub juba kolmandasse vooru majutusettevõtja defineerimine läbi 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuste pakkumise ja lisaks läbi EMTAK-koodi. Käibemaksukohuslaseks olemist ei nõuta teistes turismivaldkondades ning selline nõue jätab järjekordselt kriisiabist ilma kõige väiksemaid ja enim haavatavad majutusettevõtjad, sh mõned kuud enne pandeemia puhkemist alustanud või käibemaksukohuslaseks registreerunud ettevõtjad. EVEA on korduvalt palunud MKM-il sellist diskrimineerivat piirangut mitte kehtestada. Loodame, et seda ettepanekut lõpuks ka aktsepteeritakse. See ei suurenda taotlejate ringi olulisel määral, kuid tagab võrdse kohtlemise sama valdkonna erineva suurusega ja vanusega ettevõtjatele.

f) Toetuse eeltingimusteks on tööjõumaksude tasumine määratud mahus nii 2019. aastal kui ka novembris 2020. a (v.a. majutussektor).

See tähendab, et ettevõtted, kel piisava arvu töölepinguga personali ei olnud (omanik ise töötab, käsundusleping, FIE) või kes olid sunnitud enne novembrit 2020 töötajaid ära koondama, kuid hoiavad ettevõtet elus, et säilitada kliendibaasi (väiksed reisibürood, heaolu-, ilu- ja terviseteenused) või kui atraktiivset tegevuskohta (suveniiripood, kohvik, baar), ja et olla valmis tegevuse taastamiseks reisimise elavdamisel, nemad siis enam ei kvalifitseeru. Näiteks, EVEA kollektiivliikme Reisibüroode Liidu 19-st liikmest vaid 3 kvalifitseeruvad selle vooru tingimuste järgi, sest enamusel oktoobris-novembris 2020. a enam palgamakseid ei olnud ning ka 2019. a tööjõumaksude miinimum 7500 eurot eeldab enam kui 1 täiskohaga töötaja olemasolu. Kriisiabi teises voorus (detsembris 2020) ei kvalifitseerunud nad, sest kehtis IATA sertifitseeringu nõue.

Esimeses voorus, kevadel, enamus ei saanud taotleda, kuna miinimumlävend tööjõumaksude osas 2019. a oli paljudele liiga kõrge – 10 000 eurot. Suveniirimüüjad teatavasti üldse ei ole seni kuulunud ühegi meetme sihtgruppi. Samas just sellel kahel kategoorial (reisibürood ja suveniiripoed) on müük kadunud täielikult alates märtsist ja äriseisak kestab vähemalt selle aasta suveni. Loomulikult ei saanud nad sellises olukorras töötajaid igaks juhuks palgal hoida ja enamus omanikke töötab ammu ilma palgata.

g) Pealtnäha hea uudis on plaanitavas 3. voorus FIE-de abikõlblikkus käsitööpoodide jt alade puhul, kuid ka neile kehtivad tööjõumaksude miinimumsummad: 5000 eurot 2019. aastal ja üle 200 euro novembris 2020. a. Kuna FIE-d ei saa maksta töötuskindlustust ning tulumaksu makstakse vaid aasta tulemi pealt, siis ainsaks tööjõumaksuks jäävad kvartaalsed sotsiaalmaksu avansilised maksed miinimumpalgamäärast, mida tasutakse iga kvartali alguses (4. kv. – 1. oktoobril) ning mille suurus oli 2020. a. 534,60 eurot (540 × 3 × 33%). Kui isegi aktsepteeritakse, et makse ei toimunud novembris, vaid oktoobris, siis jagatuna 3 kuu peale on see 178,20 eurot kuus. Sellest ei jätku, et kvalifitseeruda toetuseks.  Aga miinimumist suuremat palka ja avansilist maksu keegi selle sihtgrupi FIE-dest praeguses olukorras endale ei maksa.  Seega – FIE-d on ametlikult sees, kuid see on fiktsioon, mis reaalsuses ei tööta.

h) Suurt arusaamatust tekitab planeeritav eelarvejaotus erinevate valdkondade vahel:

kogusummast (9,9 mln eur) 50% on ette nähtud majutussektorile, kusjuures tööjõumaksude miinimumsummade nõuded  2019. a ja 2020. a novembris puuduvad, erinevalt ülejäänud kolmest sihtgrupist. Samas käsitöö- ja suveniiripoodidele on planeeritud kõigest alla 4% eelarvest ja seda vaid ca 22-le taotlejale, kuigi Eestis oli oktoobri 2020 seisuga ainuüksi EMTAK-koodiga 47783 (Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük) 79 ettevõtet ning osa suveniiride- ja käsitöömüüjaid tegutseb sageli mitte täpse EMTAK-koodi all 477 „Muude kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes“, kus oli samal ajal 1455 ettevõtet.  Julgeme arvata, et sihtgrupi tegelik suurus on vähemalt 100 ettevõtet. Leiame, et meetme eelarve jaotus tegevusalade vahel peab olema tasakaalustatud ning lähtuma eelkõige käibekaotuse objektiivsetest andmetest.

i) Lisaks on nõudeks käsitöö- ja suveniirimüüja kuvamine Visitestonia.com andmebaasis, kuid sinna pääsemine toimub EASi üsna subjektiivsete hinnangute alusel ning paljud seaduslikud suveniiriärid ei kvalifitseeru. Nt poed, mis müüvad nii Eesti rahvuslikku sümboolikaga suveniire, kui nt merevaigust ehteid, ei pääse “Visitestoniasse” registreeruma ning seega ka ei oma õigust kriisiabile. Samas, Itaalia või Aasia restoranid saavad sinna vabalt registreeruda ning kriisiabi andmisel keegi toitlustaja profiili ei küsi. Oleme arvamusel, et kriisiabi andmisel hätta sattunud sektorile tuleb võrdselt kohelda selle sektori kõiki seaduslikke ja seaduskuulekaid ettevõtjaid.

1.2 EASi kriisist väljumise toetamise meetmed

1.2.1 Turismi uute ärimudelite rakendamise meede – suurprojektid, 7. jaanuari 2021 voor.

https://www.eas.ee/teenus/turismiettevotete-arimudelite-rakendamise-toetus/

On hädavajalik kiiresti parandada meetme planeerimisel tehtud oluline viga, mis viis ebaõiglasele ja paljude meelest alandavale, kriisis niigi räsitud turismiettevõtjate „võidujooksule“  osaliselt kriisimeetmena planeeritud toetusele, mille niigi alamõõdulisest eelarvest (4,1 mln eurot) ligi pool oli ministri määrusega ära võetud 2 päeva enne vooru algust.  E-keskkonnas vormi eeltäitmist ei võimaldatud. Voor oli avatud vaid 26 minutit. Sellesse vooru esitati ligi 140 taotlust (millest ligi 100 said esitatud  hilinemisega), kuid rahastamist jätkub vaid 12-le.  Meetme menetlus EASi poolt on alles alanud. Meetmesse tuleks koheselt tagastada nii ära võetud 2 miljonit eurot kui ka lisada lõppenud perioodi struktuuritoetuste jääkidest vähemalt 10 mln eurot, et arvukate ettevõtjate mitu kuud kestnud ettevalmistustöö ja kulud ei läheks raisku.

Ettepanekuid vooru eelarve suurendamiseks on teinud nii EVEA kui ka kõik Eestis tegutsevad turismiorganisatsioonid. Samuti on meie info kohaselt seda taotlenud ka EAS ja MKMi turismi eest vastutavad ametnikud. Võimalikud konkreetsed lisarahastamise allikad on Kredexi finantsinstrumentide ja Piirkonna konkurentsivõime programmi turismi-suuna jäägid.  See annaks võimaluse rahastada üle poole esitatud taotlustest, mida võiks pidada antud olukorras aktsepteeritavaks konkurentsiks.

Kuna EAS menetleb taotlusi saabumise järjekorras, on eelarve lisamisel võimalik lihtsalt võtta menetlusse järgnevad taotlused , sh need, mis said esitatud peale vooru ametlikku sulgemist 7. jaanuaril kl 9.26.

Kindlasti ei tohi minna seda teed, et lisavahendite baasil tehakse lähiajal täiesti uus voor uutel tingimustel ja sellega nullitakse ära juba esitatud taotlused ja nende taga olev suur töö ja kulud.  Uus voor või mitu vooru oleks tulevikus kindlasti vajalik, kuid selleks tuleks välja töötada tingimused kaasates ettevõtjaid, eraldada eelarve, mis ei tekitaks ebamõistlikku konkurentsi ning hinnata kvaliteeti, mitte näppude väledust.

1.2.2 Turismi uute ärimudelite rakendamise meede – väikeprojektid

https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/

Peame väga oluliseks sellise Covid-kriisimeetme uuesti avamist juba lähiajal, sest nõudlus selle järgi, eriti mikro- ja väikeettevõtete hulgas on väga suur  (kevadel avatud vooru eelarvet taotleti täis poole päevaga) ning sellistel väikestel (kuni 20 000 eurot) investeeringutoetustel saab olla väga suur mõju turismisektori elujõulisusele ja mitmekesisusele. Seda vooru on soovitav avada kuni kehtib EL riigiabi ajutine raamistik.

1.2.3 Teistes majanduse sektorites uute ärimudelite rakendamise toetamine

On igati põhjendatud käivitada laiemale sihtgrupile suunatud uute ärimudelite toetusmeede, mis stimuleeriks ettevõtjaid korraldama ümber oma äritegevust ja kohanema covidi-aegse ja selle järgse turusituatsiooniga.

1.2.4 Eelolevas kolmes punktis nimetatud meetmed võiksid kõik saada rahastust REACT-EU programmist, mis ongi loodud COVID-19 kriisile reageerimiseks ja majanduse kiireks turgutamiseks ning kriisist väljumiseks. Ettepanekud selle programmi vahendite jaotuse kohta on toodud punktis 2. allpool.

1.3 Töötukassa kaudu rakendatav töötasutoetus seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega : https://www.riigiteataja.ee/akt/105012021003

1.3.1 Määruse § 19¹ (3) p3). järgi peab ettevõtja vastama järgmistele tingimustele: „tal puuduvad 1. augusti 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud või ajatatud ning ta on täitnud 22. detsembri 2020. a seisuga maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.” On ebaselge, millisel kaalutlusel kasutatakse neid kahte erinevat mineviku kuupäeva abikõlblikkuse määramisel ja milleks on üldse vajalik taoline piirang. Senises praktikas (kriisiabi „Üldmäärus“ ja selle parandus) pidid vastavad nõuded olema täidetud taotlemise hetkel. Teeme ettepaneku kasutada samu tingimusi ning mitte tuua sisse täiendavaid tagasiulatuvaid  piiranguid.

1.3.2 On äärmiselt tähtis selgelt defineerida ja reguleerida antud toetuse riigiabiliik, mida määruse § 25, lg. (1) defineerib vähese tähtsusega abina (VTA) . See peab olema eranditult riigiabi EL ajutise raamistiku alusel. Määruse 2021. a 13. jaanuari muudatuse eelnõus pakutud paragrahvi 25 täiendus ei ole meie arvates piisav. Selle kohaselt lisatakse paragrahvile lõige 13 järgmises sõnastuses: „(13) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, antakse käesoleva määruse § 19¹ sätestatud toetust  riigiabina Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“. Seega ettevõtjatele, kelle „tavapärase“ VTA ülemmäär ei ole taotlemise hetkel täitunud, antakse töötasu toetust tavapärase VTA raames, mis võib ammendada kolmeks aastaks ettevõtja edaspidiseid võimalusi kasutada muid arengutoetusi, mis põhinevad VTA-l (näiteks mitmed EASi toetused).  Leiame, et on äärmiselt vajalik sellele meetmele ajutise raamistiku alusel riigiabiloa taotlemine ning selle toetuse andmine ainult  Covid-riigiabi reeglite järgi.

1.4 Rahandusministeeriumi MTA kaudu rakendatav COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus Ida-Viru maakonna ettevõtjatele seoses piirangutega perioodil 12.12.20-03.01.21. https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/ida-virumaa-toetusmeetmest-saab-raha-194-ettevotjat

1.4.1 Sarnaselt eelmise punktiga, on äärmiselt tähtis selgelt defineerida ja reguleerida antud toetuse riigiabiliik, et mitte ära nullida kolmeks aastaks toetatavate ettevõtjate edaspidiseid võimalusi kasutada muid arengutoetusi, mis põhinevad VTA-l (näiteks mitmed EASi toetused).  Leiame, et on ülioluline selle meetme võimalikul jätkumisel, et meetmele taotletakse riigiabiluba EL ajutise raamistiku alusel ning seda toetust antakse ainult  Covid-riigiabi reeglite järgi.

1.4.2 Meetme sihtgrupp Ida-Virumaal olulisel määral kattub Töötukassa kaudu veebruaris 2021. a plaanitava Harju- ja Ida-Viru piirangutega seotud toetusmeetme sihtgrupiga. See tekitab taotlejatel segadust ning kätkeb endas topeltrahastamise riski.  Mõistlik oleks kasutada piirkondlike või ka üleriigiliste piirangute kahjude kompenseerimiseks vaid ühte, kõige kiiremat, lihtsamat ja väiksema halduskoormusega toestusmehhanismi mudelit. Selliseks on kahtlemata käesolev, maksude tagastuse põhimõttel põhinev mudel, mis võimaldab automaatset toetuste määramist ning  mille „pilootprojekt“ on Ida-Virumaal juba edukalt katsetatud.

1.5 KredExi kriisilaenud ja -käendused

1.5.1 Meile on üllatav ja esialgu arusaamatu KredExi kriisilaenude ja käenduste ootamatu peatamine 2020. aasta lõpus. Leiame, et nende instrumentide tingimusi tuleb täiendavalt lihtsustada, kõrvaldades ebaolulisi või põhjendamatuid piiranguid, ning neid taas võimalikult kiiresti avada.

1.5.2 Meetmete fookus peab olema mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel.

1.5.3 Leiame, et ettevõtte tegutsemise ajaloo nõude pikendamise 3 a peale algse 2 a asemele on põhjendamatu ning jätab kriisiabist ilma kõik uuemad ettevõtted, kelle ellujäämine kriisiolukorras on oluliselt keerulisem võrreldes vanade tegijatega, kellel on suurem tuntus, püsiklientuur ja tihti ka reservid ning krediidivõime kaasata kapitali pangast. Ettepanek on taastada minimaalse tegutsemise aja nõue – 2 aastat.

1.5.4 On kindlasti vajalik laiendada abikõlblikke tegevusalade valikut, välistades vaid neid, mida välistatakse EL määruste tasandil. Nt on täiesti põhjendamatu jaekaubanduse välistamine otselaenude taotlemisel, sest on üldteada fakt, et teatud kaubanduse segmendid, eeskätt need, mis on orienteeritud välisturistidele, on kaotanud pea kogu oma käibe ning ka pangad neile laenata ei soovi. Samas ei ole kahtlust, et reisimine ja turism taastuvad lähiperspektiivis igal juhul ja oleks andestamatu lasta hävida Eesti  turismi tõmbekeskuste atraktiivsel infrastruktuuril, mille oluliseks osaks on väiksed spetsialiseeritud poed ning käsitöö– ja suveniirikaubandus.

1.5.5 Tuleb kõrvaldada ebamõistlikud nõuded taotlejatele, nagu nt kinnitus, et taotlejal ei ole esitamise hetkel võlgnevusi tarnijatele. Võlgnevused või raskused oma kohustusi täita ongi ju põhjuseks, miks likviidsuslaenu küsitakse, ja selle kitsaskoha lahendamine on kriisilaenu andmise eesmärk!

1.5.6 Peame ebamõistlikuks ka jooksvate, üle 640 euro suuruste maksehäirete ja maksuvõlgade puudumise nõuet 1. aprillist 2019. EVEA on seisukohal, et sellised tagasiulatuvad ja ettevõtjatele äärmiselt vähe kommunikeeritud lisapiirangud on kriisimeetmete puhul põhjendamatud. Teeme ettepaneku piirduda EL ajutises riigiabiraamistikus ja Eesti kriisiabi Üldmääruses toodud nõuetega ning mitte seada täiendavaid abikõlblikkuse piiranguid niigi vähe kasutatud finantsinstrumentidele.

1.5.7 Seoses laenutagatistega paistab põhjendamatu, et ostetavat põhivara ei aktsepteerita kommertspandina, kui tegevus toimub rendipinnal. Argument, et üürileandjal on õigus üürivõla katteks arestida üürniku vara, ei ole tõsiseltvõetav, sest jooksvad üürisummad on laenusummadest kordades väiksemad ning selliste häirete tekkimine jääb tõenäoliselt kohe Kredexile silma, sest samaaegselt peaksid ettevõtjal tekkima ka raskused laenu teenindamisel. Lahenduseks võiks olla, et tagatise väärtuse arvutamisel võetakse kohe täiendavalt maha nt 3 kuu üürisumma.

1.5.8 Tuleks kiires korras täiustada e-Kredexi süsteemi, kus üheks oluliseks puuduseks on see, et taotlust saab algatada ja lõpuni sisestada vaid 1 isik, ei saa volitada teist töötajat või konsultanti. See tekitab liigset halduskoormust ja on taotlejale väga ebamugav.

2. REACT-EU

2.1 Valitsuse 3. detsembril kinnitatud rahastamise plaan šokeerib ettevõtjaid oma tasakaalu puudumisega ning objektide ja tegevuste rohkusega, mille seos COVID-19 kriisiga on küsitav ning mille koht on regulaarses riigieelarves.

Proportsioonid on selgelt paigast ära: kui peamiselt majanduse kriisist väljatoomiseks mõeldud programmi 177-st miljonist eurost vaid 38 miljonit (21%) on eraldatud majanduse elavdamisele, mis ainsana suudab seda kulu maksude näol tagasi teenida, ei ole see kindlasti aktsepteeritav ega mõistlik. Toonitame, et selle programmi sisu kohta ei ole toimunud mitte mingit arutelu ettevõtluse sihtrühmadega, kuigi VKE-d on nimetatud üheks peamiseks REACT-EU  sihtrühmaks. Leiame, et majanduse elavdamise osakaal programmis peab olema vähemalt 50%. Aidates majandust kriisist välja, aitab riik säilitada oma maksutulubaasi, et oleks mida sotsiaalsfääris jagada. Majanduse alla tuleks meie hinnangul tõsta suur osa (ca 40 miljonit eurot) tervishoiuteenuste kättesaadavuse peatükis sisalduvaid kulutusi, mida on raske Covidiga seostada (erinevad psühhiaatriakliinikud ja haiglate renoveerimised).

2.2 On täiesti arusaamatu, kui mitte öelda skandaalne, turismile kui sisuliselt Eesti ainsale ja kõige rohkem Covid-19 kriisis kannatanud majandussektorile kõigest 5 miljoni euro eraldamine. See summa peaks olema vähemalt 10 korda suurem.

2.3 Majanduse elavdamise bloki sees paistab samuti põhjendamatuna raha eraldamine aastaid kestnud EASi toetusmeetmetele, mida on seni rahastatud regulaarsetest struktuuritoetustest: tootearenduse toetus ja ettevõtja arenguprogramm. Need kaks meedet peavad kindlasti jätkuma, kuid nende rahastamise allikaks peabki jääma 2021-2027 perioodi struktuurifondide eelarve, mitte EL kriisiabi. Nende asemel peavad siin programmis meie arvates seisma nii turismi kui teiste sektorite ettevõtjate uute ärimudelite ja säästvate tehnoloogiate rakendamist toetavad meetmed, kontaktivabade teenuste, nakkust tõkestavate tehnosüsteemide, kaugtöövahendite jms arendusmeetmed.

2.4 Vajab selgitamist ja põhjendamist, mida sisaldab ja kuidas toetab COVID-kriisist väljumist 20 miljonit lisaraha tööturuteenustele – ka see on tüüpiline struktuuritoetustest rahastatav valdkond, millele kindlasti on ettenähtud olulised mahud alanud uue programmperioodi eelarves. REACT-EU eelarve peab sisaldama vaid otseselt kriisis kannatanud ettevõtjate ja nende töötajate toetamist. Parim viis toetada tööhõivet on toetada töökohtade loomist ja säilitamist, mitte kulutada raha töötuhüvitistele.

3. RRF – Taaskäivitusrahastu

3.1 Nii nagu REACT-EU, ka selle fondi rahajaotuse osas puudus ettevõtjate igasugune kaasamine ning paljud rahaeraldised tekitavad suuri küsimusi.

3.2 Kahetsusväärne on, et sõna väikeettevõtlus kajastub üksnes õiglase ülemineku fondi rahastamise ettepanekus. Tuletame meelde, et peaaegu 99% Eesti ettevõtetest  on väiksed ettevõtted ning nende hulgas 94% on mikroettevõtted (kuni 9 töötajaga). Ka nende kriisijärgsele elujõulisusele tuleb antud rahastuse kontekstis mõelda, sest sellest sõltub Eesti tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng.

3.3 Digipööre. Riiklike investeeringute osatähtsus on meie arvates liiga suur – ca 60% kõigist vahenditest. Jaotus võiks olla 70% eraettevõtlusele ja 30% riigile.

3.4 Selgelt ebapiisav on viimase miili ehituseks mõeldud raha. Selle rea eelarve peaks olema nii suur, et kataks ära kogu viimase miili vajaduse. Sellel investeeringul on ühtlasi suur positiivne mõju regionaalarengule.

3.5 Rohepööre. Vanasadama trammiliin on teatavasti kavandatud Rail Balticu eelarvest ning selle lisamine Taaskäivitusrahastu eelarvesse ei ole põhjendatud ja on oma olemuselt topeltrahastamine.

3.6 Rohepöördes ei leia hetkel rida, mis selgelt toetaks ringmajanduse arengut (v.a. jäätmete ringlusse võtmine). Ilma ringmajanduseta pole ressursisäästlik tootmine enam mõeldav.

3.7 Energeetikale on planeeritud liiga vähe vahendeid, kuid jaotusvõrgu kaasajastamine kooskõlas taastuvenergia arenguga on hädavajalik. Siin on kaks võimalust:  kas toetust  antakse ettevõtjale, et ta saaks seda kasutada liitumiskulude katmiseks (Elektrilevi liinide uuendamiseks ja alajaamade ehituseks) või antaks seda investeeringutoetusena Elektrilevile, et tagada liitumine uutele liitujatele tasuta või mõistliku hinnaga. Praeguse teksti põhjal võib arvata, et see raha läheb Elektrilevile või Eleringile liinide uuendamiseks, põhjendusel, et see tagab taastuvenergeetika toimekindluse. Energeetikale võiks planeerida vähemalt 200 miljonit eurot.

3.8 Ettevõtete rohefondi võimalik sisu ja meetmed vajavad kindlasti põhjalikku arutelu ettevõtjate esindusorganisatsioonidega, hetkel on see vaid poliitiline loosung ümmarguse hinnasildiga.

3.9 Vesiniku programm on kindlasti oluline tulevikuvisioon taastuvenergia salvestamiseks, selle eelarve võiks vajadusel olla ka suurem.

3.10  Tallinna haigla ehitus ei seostu kuidagi majanduse taaskäivitamisega, samuti ei seostu see rohepöördega, digipöördega ega ka taastuvenergeetikaga. EVEA arvates ei peaks see olema üldse RRF-eelarve osa. Tallinna SKP on ostujõu standardit arvesse võttes jõudnud 130%ni EL-i keskmisest, ehk Tallinna piirkond kvalifitseeruks sisuliselt oma näitajate poolest enamarenenud piirkondade hulka, kus avaliku toetuse määr tõukefondide kasutamisel ulatuks kuni 40%ni. See tähendab seda, et Tallinn on võimeline oma uued investeeringud tegema ka omavahendite arvelt. Oleme seisukohal, et Tallinna haiglale planeeritud 380 miljonit eurot tuleks jagada: ettevõtlustoetusteks, taastuvenergeetikale, ringmajandusele ja ka haiglavõrgu uuendamisele väljaspool Tallinna, muuhulgas võiks seda osaliselt suunata nende objektide korda tegemisele, mis on kirjeldatud REACT-EU rahastamise kavas, lõigus „tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine“.

3.11 Ettevõtete konkurentsivõime suurendamine – pealkiri ei vasta sisule, kuna sisuks on 40 mln euro ulatuses välisministeeriumi majandusdiplomaatide töötasusid ja välislähetuste kulusid, mis peaks tulema regulaarsest riigieelarvest. Siinkohal eelistaksime näha ettevõtjatele otseselt antavat toetust ja teenuseid uutele turgudele sisenemiseks.

3.12 Taastuvenergia toetused muutusid 1. jaanuarist 2021. a turupõhiseks, ehk nende tase hakkab kujunema vähempakkumise teel. See viib meid olukorrani, kus suured taastuvenergia tootjad suruvad väiksemad konkurentsist välja. Seetõttu oleksid põhjendatud investeeringutoetused väiksematele taastuvenergia tootjatele. Kuhu piir tõmmata, kas 100 MW või 500 MW peale, on analüüsi ja arutelu küsimus.

3.13 Kultuur – üks kriisist kõige tugevamini pihta saanud sektoritest. Sellest hoolimata on otsustatud ignoreerida 17. septembril Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsiooni suunata minimaalselt 2% RRFi rahadest kultuuri taastamisse. Arvestades, et kogu aasta lõikes kukkusid käibed kultuurimajanduses valdkonniti 50%-70%, palume kultuuri ja kultuurimajandust siiski RRFi alla arvestada. Ettepanekud selle osas, kuidas seda raha jaotada, saatsid loomeliidud valitsusele detsembri keskpaigas.

3.14 Lõpetuseks soovime mainida, et vahendite planeerimisel tuleb arvestada ka regionaalset aspekti. Need võiks jagada proportsioonis elanike arvuga Tallinn (variandina ka Harjumaa) ja muu Eesti.

Palume valitsusel luua majanduse kriisimeetmete arutamiseks ja kujundamiseks ministeeriumide-ülene koostöögrupp ettevõtjate esindusorganisatsioonide osavõtul. Oleme valmis kohe panustama aega ja teadmisi, et leida kiiresti sobivaimad lahendused.

Jääme ootama Teie kutset antud teemade arutamiseks ning vajadusel anname hea meelega jooksvalt lisaselgitusi oma seisukohtadele. Ühtlasi oleksime tänulikud kiire esmase tagasiside eest oma ettepanekutele  ning  täpsema informatsiooni eest siseriiklike kriisimeetmete planeerimise ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimise seisu osas.

Loodame, et konsultatsioonid MKMi, teiste ministeeriumide  ja EVEA vahel muutuvad taas regulaarseteks ja tulemuslikeks nii juhtkonna kui ametnike tasandil.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Heiki Rits, EVEA president

evea@evea.ee

Koostaja: Marina Kaas, EVEA asepresident, marina@evea.ee tel +372 5021 484