EVEA kommentaarid ja ettepanekud MKMi saadetud dokumendile: „Turismi kriisimeetmete 2020-2021 kokkuvõte ja järeldused“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Pr. Kristi Talving

Koopia: Pr. Külli Kraner, Pr. Anne Lepp

EVEA kommentaarid ja ettepanekud MKMi poolt saadetud dokumendile:

„Turismi kriisimeetmete 2020-2021 kokkuvõte ja järeldused“

13.08.2021

Täname võimaluse eest kaasa rääkida võimalike täiendavate tugimeetmete põhimõtete kujundamisel.

Tagasivaade senisele kriisiabi rakendamisele

1. Leiame, et MKMi ülevaates toodud toetuste jagunemise statistika vajab põhjalikumat analüüsi  – mikroettevõtete (kuni 9 töötajat) rahaline osakaal senistes kriisitoetustes ei ole sugugi proportsioonis nende panusega majandusse ja turismi ja eriti nende kriisikahjudega. Esitame EVEA täpsustatud analüüsi MKMi esitatud andmete põhjal.

Järeldused:

• Suureettevõtted, keda on 2,63% toetuste saajatest, saavad 24% kogu toetuste eelarvest ja keskmiselt peaaegu 8 korda rohkem kui keskmine toetuse summa.
• Keskmised ettevõtted, keda on 2,93%, saavad 15% toetuste kogueelarvest ja keskmiselt 4 korda rohkem kui keskmine toetus.
• Mikroettevõtted, keda on 75,57% toetuse saajatest, saavad ainult 1/3 toetuste kogueelarvest ja keskmiselt ainult 50% keskmisest toetuse summast.
• Arvestades, et Eestis on kokku vaid 182 suurettevõtet, ning turismiga või jaekaubandusega seotud on neist vaid üksikud, paistab suurettevõtetest toetuste saajate arv arusaamatult suurena, isegi arvestades, et nad said taotleda toetust korduvalt. Palume täpsustada, kui palju oli „unikaalseid“ suurettevõtteid, kes said EASi kriisiabi? Praegustest numbritest võib järeldada, et toetusi on korduvalt saanud kõik sihtgrupi suurettevõtted, samas kui keskmine “tabavus”, ehk rahuldatud toetuste osakaal kõigist toetustest oli vaid 71%. Soovime ühtlasi saada teada täpsemalt mikro- ja väikeettevõtete rahuldatud taotluste osakaalu.
• Oluline on märkida, et suurtele, keskmistele ja osale väikeettevõtetele lisandus ka Töötukassa palgatoetus, samas kui enamus mikrodest sellele ei kvalifitseerunud (eriti kevadel 2020). Suur osa  nendest ei kvalifitseerunud ka EASi meetmetele, kuna toetus oli valdavalt seotud töölepinguga töötajate olemasoluga. Seega, mikroettevõtted, keda on turismiga seotud tegevusaladel valdav enamus, kindlasti üle Eesti keskmise, mis oli 2020. a 94.32%, olid suhteliselt kõige vähem toetatud seniste kriisiabimeetmetega.

Toetamise viisid ja põhitingimused tulevikus

2. EVEA ja tema arvukate kollektiivliikmete seisukohalt enim sobilik ja õiglane toetamise viis oleks maksutagastus läbi MTA. See on lihtne, kiire ja odav administreerida. Tunnustame MKMi, et selles suunas on juba mõeldud. Toetame ja soovime edasi arendada seda mõtet, mida edendasime alates suvest 2020. See toetus peab aga põhinema mitte üksnes tööjõumaksudel, vaid kõigil ettevõtja poolt tasutud maksudel (sellest detailsemalt järgmises punktis). Toetuse suurus peab sõltuma toetatavast perioodist ning käibekaotusest võrreldes kriisieelse referentsperioodiga. Samas ei pea me mõistlikuks pakutud põhimõtet, et tagastatakse piirangute kuu jooksul faktiliselt tasutud (mitte vaid deklareeritud) maksud, sest see tähendaks, et ettevõtja teeb toetuse saamiseks sisuliselt samas ulatuses ettemaksu. Seda on reeglina raske teha, kui jooksvaid tulusid ei ole, lisaks oleks sellise toetuse mõju väga marginaalne. Tagastada tuleks referentsperioodil tasutud maksud ning referentsperiood peab tähendama kriisieelset aega. Näiteks, kui piirangud kehtestatakse oktoobriks-novembriks 2021, puudutaks tagastus riiklike (s.h. tööjõumaksude) summat oktoobris-novembris 2019. Valemit ja toetuse määra tuleks sel juhul täpsustada. Praegu pakutud skeemi asemele oleks lihtsam anda piirangute perioodil ettevõtjatele maksuvabastus tööjõukulude osas – oleks vähem tööd kõigile ja reaalne leevendus ettevõtja rahavoole.
3. Mis iganes toetamise viisi korral on õiglase kriisiabi andmise ja võrdse ettevõtjate kohtlemise tagamiseks väga oluline loobuda tööjõumaksudest kui ainsast kriteeriumist ja toetuse arvutuse alusest ning siduda toetus kõigi ettevõtja poolt tasutud maksudega. Riik ei tohi diskrimineerida seaduskuulekaid, ilma töölepinguliste töötajateta ettevõtjaid. Mitmed valdkonnad olid sunnitud kõik töötajad ajutiselt koondama. Tegevuse taaskäivitamine ei ole pelgalt töökohtade säilitamine. Kriisis vajavad toetust ka ettevõtjad, et tööandjana end läbi kriisi säilitada.
4. Kui mingil põhjusel ei ole võimalik toetada kõiki ettevõtjaid arvestades nende poolt tasutud kõiki makse, palume vähemalt võimaldada sellist toetuse mehhanismi, kus arvesse läheksid kõik maksud, ilma töölepinguliste töötajateta mikroettevõtetele. Toonitame, et arvesse peaks võtma kõik maksud, sh käibemaks. Ainult ettevõtte tulumaksu arvestamine ei ole kriisiolukorras põhjendatud, sest alates pandeemia esimestest märkidest a alguses panid ettevõtjad dividendiväljamaksetele pidurid peale, st  et 2019. a eest dividende pandeemia poolt mõjutatud sektorites on makstud minimaalselt ning 2020. a nähti vaid kasvavaid kahjumeid.
5. Kõik tööjõukulude toetused võiksid jääda edaspidi Töötukassale. MKMi toetused peaksid olema suunatud ettevõtjate tegevuskulude ja kahjude katmiseks, sõltumata toetamise viisist.
6. Võrdlusbaasiks (referentsperioodiks) käibelanguse määramisel palume võtta 2019. a sama periood, mitte mingil juhul 2020. või 2021. a, mil kõnealune osa majandusest juba seisis.

Toome selgituseks näiteid käibedünaamikast käsitöö- ja suveniirimüüjatel juuli 2019 versus juuli 2021 (tabel allpool). Siit on näha, et ka kõige magusamal ajal – juulikuus -, vaatamata piirangute lõppemisele,  ei ole 2021 aastal käive üldse taastunud. Suvel 2020. a oli olukord sama ja sellega ka ei ole mõtet tänast käivet võrrelda.  Sarnane pilt on ka teistes sektorites, mis valdavalt töötavad välisturistidega (turismibussid, giidid, Tallinna vanalinna toitlustajad jt). Ka nendes sektorites, kus käive oli 2020. ja 2021. a osaliselt taastunud sisetarbimise arvelt, ei ole õiglane võtta kahjude hindamisel võrdlusbaasiks juba kriisi poolt mõjutatud perioodi.  Samuti ei ole õiglane võtta aluseks piirangutele eelneva kuu või kvartali käivet, sest nii satuvad ebasoodsasse olukorda hooajalised ettevõtted, kui piirangutele eelneb „vaikne“ periood. Või vastupidi, saavad nad alusetult toetust, kui piiranguid kehtestatakse kõrghooaja lõpus. Hooajaliste ettevõtete võrdsustamiseks soovitame jätkuvalt kasutada käibelanguse võrdlusbaasina 2019. a kuu keskmist käivet, nagu seda oli tehtud vol.4 EASi meetmes.

7. Kui toetamise viisina otsustatakse kasutada tegevuskulude toetust, palume määratleda toetuse suurust tegevuskulude suhtega käibesse, mitte tööjõukuludesse.
8. Käibelangus peab jätkuvalt olema põhikriteeriumiks.
9. Teeme ettepaneku, et lisaks põhitegevusalale oleks toetatav ka kriisis kannatanud kõrvaltegevusala, kui selle osakaal ettevõtte kogukäibest on üle 30%. Ettevõtte põhi- ja kõrvaltegevusalad on määratletud majandusaasta aruande müügitulu jaotuse lisas ning toodud EMTAK koodide lõikes, seega info on kontrollitav. See välistaks edaspidi reaalselt juhtunud olukorra, kus ettevõtte A, kelle põhitegevusala on toitlustus ja selle osakaal kogu käibest on 35%, saab toetust, samas kui ettevõtte B, kelle kõrvaltegevusala on toitlustus ning selle osakaal on 48%, toetust ei saa. Ehk toimub konkurentsimoonutus.
10. Samas tuleb ettevõtjale anda võimaluse korrigeerida oma EMTAK koode ka jooksvalt, mitte ainult tagasiulatuvalt, koos aasta aruande esitamisega. Kriis sunnib ettevõtjaid kiiresti otsima uusi lahendusi ja turunišše, ajakohane info ettevõtte tegevusaladest on ka riigi huvides. Praegune süsteem annab infot, mis võib olla kuni 2 aastat vana (nt mais-juunis 2021 jagati toetusi 2019. a aruannetes näidatud EMTAK-koodide järgi).
11. Käibelangus 50% on sobiv vaid 1-2 kuu piirangute korral ja kui võrdlusbaasiks on kriisieelne olukord. Pikema perioodi puhul peaks seda alandama 30%-ni. Ettevõte ei saa pikemalt olla elus 50%-lise käibega, seega otsitakse igat sorti juhutegevusi ja tulu, sh müüakse põhivara.
12. Ettevõtjal peab olema võimalus tõendada käibelangust majandusaruande (MAA) või raamatupidamise dokumentide alusel, juhul kui põhivara müük on moonutanud MTAs olevad käibeandmed (põhivara müük läheb ka käibe arvestusse). Kui konkreetse perioodi kohta puudub kinnitatud MAA, siis tuleb selliseid juhtumeid käsitleda individuaalselt, ettevõtte raamatupidamisdokumentide alusel. Neid juhtumeid ei ole palju, kuid reeglina need puudutavad just enim kannatanud ettevõtjaid, keda sel viisil “korduskaristatakse”, jättes toetusest ilma. Automatiseeritud süsteemile lisaks peab olema võimalus käsitleda erandjuhtumeid.
13. EVEA ei pea õigeks finantskohustuste mahaarvamist püsikuludest toetuse määramisel, sest neid reeglina ei ole terves mahus võimalik katta Kredexi kriisitoodetega. Seda eriti – turismiga seotud väikeettevõtjatel, kelle jaoks suutmatus teenindada oma liisinguid ja laene on kujunemas suurimaks kriisiaegseks probleemiks.

Sihtgrupid

14. Toetus peab puudutama mitte üksnes ettevõtete kategooriaid, keda on valitsuse määrusega suletud või kelle tegevus piiratud, vaid kõiki, kelle tegevus on seoses piirangutega kannatanud (nt. ilusalongid ei olnud ametlikult suletud, kuid eriolukorra ja täituvuspiirangute ajal sisuliselt tööd teha ei saanud; suveniiripoed said kogu aeg lahti olla, kuid välisklientide puudumisel on see mõttetu jne).
15. Tuleb toetada ka turismi abistavaid või sellest sõltuvaid tegevusi, mis hetkel on väljas: nt pesumajad, koristusfirmad, ilusektor, teatud terviseteenused, kus välisklientide osakaal on väga suur (nt ilukirurgiakliinikud). Selleks võiks luua kategooria „Muud seoses Covid-19 pandeemiaga kahju kannatanud tegevusalad“, kus taotlejal oleks võimalik põhjendada kahjude seost koroona-kriisiga ja /või kehtestatud piirangutega.
16. Reisijateveo kategooria vajab kitsendamist – ei ole põhjendatud toetada liinivedajaid, kes saavad niigi riigi- või KOV tuge läbi riigitellimuse ja saavad pidevalt teha tööd. Kui soovitakse toetada laiemalt reisijatevedu, siis tuleks toetada ka taksoteenuse pakkujaid (nii firmad kui FIE-st taksojuhid), kes on samuti jäänud suuremast osast klientuurist ilma. Detailsemalt sel teemal  – allpool tagasiside Turismibusside Ühingult.
17. Palume lisada sihtgruppidele lisaks käsitöö- , suveniiride ja Eesti disaini müüjatele ka nende tootjad, kes on kriisi algusest saadik ilma toetusteta ja varjusurmas, kuna müügikanalid nii Eestis kui välisturgudel on jätkuvalt kinni. Kultuuriministeeriumi toetus ei lahenda käsitöö- ja suveniiritootjate probleemi, kuna on suunatud vaid käsitöökeskustele ja -seltsidele, kellel peamiselt ei ole majanduslikku tegevust. Käsitöö- ja suveniiritootjad tegutsevad väga erinevate EMTAK-koodide all, nende määratlemine läbi EMTAK’i on sisuliselt võimatu. Küll aga saab neid päris suure usaldusväärsusega defineerida läbi liikmelisuse sellistes organisatsioonides, nagu Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Suveniirimüüjate ja Tootjate Liit, Eesti Disainerite Liit. Kolm nimetatud organisatsiooni on ka EVEA kollektiivliikmed.
18. Palume lisada toetatavate valdkondade hulka, soovitavalt juba lähiajal planeeritavas voorus  “Kriisi mõjude leevendamiseks uutele turismi- ja jaekaubandusettevõtetele“, EMTAK koodi 74901, kitsamalt alategevused:  „agentide ja agentuuride tegevus, kes esindavad üksikartiste ja sõlmivad nende huvides lepinguid kirjastajate, produtsentidega jne filmides, teatrietendustes (rolli ja näitlejalepingud), spordi jms vaba aja üritustel osalemiseks, raamatute, kunsti ja fototeoste jms loomiseks; raamatute, näidendite, kunstiteoste, fotode jms vahendamine kirjastajatele, produtsentidele jne“.
19. Eri lähenemine on vajalik suurte kontsertide ja ürituste korraldajatele, kellel puudus tegevus nii 2020. a kui ka terve 2021. a. Seal ei ole püsivat palgakulu, kuid suured riskid ja kahjud seoses pikaajalise ettevalmistusega (kuni aasta), ettemaksudega rahvusvahelistele esinejatele ja ära jäänud ürituste pileti tagasiostukohustusega. Detailsemalt info sel teemal on allpool – Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liidu tagasiside.
20. Palume lisada sihtgruppi EMTAK-i jagu R93 tervikuna (Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused), mille alla mahuvad mitme kriisis kannatanud tegevusala ettevõtjad, keda ei saa kvalifitseerida otseselt turismiteenuste pakkujatena, kuid keda otseselt mõjutavad kõik Covid-19 pandeemiaga seotud piirangud.
21. Ilusektor (EMTAK S 96021) peab olema samuti sihtgrupi sees – seal on kontakt kliendiga palju lähedasem, kui toitlustuses, ent mingeid toetusi ei ole makstud, va Töötukassa palgatoetus, mille mõju sektorile on marginaalne (valdav osa tegijaid on üksiküritajad või FIEd).
22. 10 Palume atraktsiooni mõiste määratlusest võtta välja sõnad „…ilma broneerimiseta ning…“  – ka eelbroneeringute alusel toimivad atraktsioonid peavad olema toetatavad. Selle kitsenduse tõttu jäid seni toetuseta mitmed elamusteenuse pakkujad.

Muud ettepanekud lähitulevikuks

23. Soovitame kindlasti küsida arvamust meetmete senise rakendamise kohta ja parandusettepanekuid nendelt, kes on kannatanud, kuid ei ole seni saanud või said ebaproportsionaalselt  väikest tuge. Sealt näiteks koorub, et toetuse tööjõukuludega või tööjõumaksudega sidumine ei ole märgatava osa ettevõtjate suhtes õiglane (turismibussid, suveniiri- ja käsitöö tootjad ja müüjad, ürituste korraldajad, väiksed turismiteenuste pakkujad, giidid, loomeettevõtjad, teised peamiselt välisturiste teenindavad ettevõtjad, kes erinevatel põhjustel kas ei oma töölepingulist personali või olid sunnitud seda täielikult koondama pikale veninud kriisi tõttu). Seni on arutelud meetmete rakendamise üle toimunud peamiste toetuste saajate erialaliitudega, kes on loomulikult toetuste saajatena rahul. EVEA ühendab kollektiivliikmetena mitut erialaliitu, keda MKM või EAS tavaliselt otse ei kaasa ja kes suures osas jäid kriisiabist ilma (eelpool sulgudes nimetatud tegevusaladel on ka oma erialaliidud olemas). Palume riigil pöörata neile tähelepanu, kas läbi EVEA või otse.
24. On jätkuvalt vajalik laiem sektoriülene (mitte ainult turism!) ärimudeli uuendamise toetusmeede. Kas see on plaanitud lähiajal REACT-EU või muul rahastamisel? Soovime osaleda tingimuste väljatöötamisel.
25. Uues turismi tootearenduse meetmes on väga vajalik ette näha väikeprojektide alameedet (toetus kuni 20 000 eur) – sellel on lai mõju ja suur nõudlus! Oleme selle ettepaneku esitanud ka varem, seoses REACT-EU planeerimisega ning väga loodame, et seda võetakse arvesse, sõltumata rahastamise allikast.

Väljavõtted EVEA kollektiivliikmete tagasisidest

SA Saaremaa Turism, Angela Nairis

„Ükskõik, mis toetus tuleb, ainuüksi siis on abiks, kui toetusi ei seostataks tööjõumaksudega ja FIE võrdsustatakse OÜ-ga.

Ürituskorraldus – näiteks meie tegeleme suurelt Saaremaa toidufestivaliga aga mitte ühel juhul ei olnud me toetuse saajad. Üritus küll toimus, aga me ei saanud teha selliselt, kui oleksime tahtnud ja kulutasime rohkem eelarveliselt kui tegelikult saime teha programmi.

Väikepoodide olukord oli selline, et pisikesed kohaliku toidu ja käsitööd müüvad poed olid nn toidupoe alla kvalifitseerudes küll lahti, aga nende käibed kordades langesid. Mitte kuskilt ei saanud nad toetust, samal ajal kui suured ketikauplused said.“

Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, Lauri Laubre, juhatuse liige

„Suured tänud info eest. Jah, vajame abi. Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit on pöördumas ka oma valdkonna (kultuuri)ministri poole, et paluda uut toetusmeedet, sest meie tegevus on endiselt kinni. Palume meid mitte kokku segada kõigi Eesti korraldajatega, sest väikeürituste korraldajad, sealhulgas Eesti artistid said siiski üsna hästi toimetada. Kuna meie valdkonnas, mida konkreetselt piiritleme nii – suurüritused ja kontsertid, millel on üle 1000 külastaja ja millel esineb vähemalt 1 välisartist – on alati seotud välisartisti(de)ga, siis sellise ettevalmistus võtab aega vähemalt 3-4 kuud, tavaliselt kuni aasta, siis oli kohe selge, et 2021 me midagi korraldada ei jõua ka siis kui kõik piirangud kaovad. Oleme üks väheseid valdkondi, mis on siiani lukus ja nii jääb see vähemalt 2021 lõpuni. Käive on langenud vähemalt 85%. Nii et kui lävendiks on käibe langus üle 70%, siis on see meie puhul pea 100%-l sihtgrupist nii.

Viimane abimeede, mis on saadetud aruandes nimetatud (KUM toetus 3), kus aluseks võeti 2019 aasta käive, oli põhimõttelt õige, palusime kohe algusest peale selliselt disainida meie meedet. Meid ei aita eriti palgameede, sest korraldajal on põhipalgal vaid 3-5 töötajat (kontserdi toimumisel palgatakse mitusada kuni isegi tuhat inimest), samuti ei saa teha kuludepõhist meedet, sest kui pole üritusi, pole ka üritusega seotud kulusid (küll aga on igasugused muud kulud – laenud, rendid jne). Meie probleemiks on tegevuse ja kogu äri peatumine, mida tuleks kompenseerida selle perioodi eest, mil see seisab, ja seda vähemalt 35% ulatuses. Nimetatud KUM 3 meetmes oli see 2,5 kuud, mis teeb ca 20% 2019 aasta käibest, KUID oluline on teada, et seda vähendati proportsionaalselt kõigil, sest see oli lai meede ja taotlejaid väga palju ja tulemus oli frustreeriv – seega saime sellest kätte vaid 11% 2019 aasta käibest, ja kuna oli ka lagi (150 tuh), siis mõni suurem tegija sai kätte isegi vaid 1% (!!!). Kokkuvõttes sai mõni muusikabaar sama raha kui näiteks Saku Suurhall, kellel on suured püsikulud.

Kindlasti ei tohiks luua ühtegi meedet, mis on seotud ettevõtte asukohaga! See tekitas karjuva ebaõigluse – Tallinnas registreeritud ettevõte, kes Alexela Kontserdimajas kontserte korraldab, sai toetust Ida-Virumaa ja Harjumaa meetmest (KUM toetus 2), kuid ettevõte, kes samuti korraldab Alexela Kontserdimajas kontserte (sest Eestis mujal polegi võimalik 1000 inimese istuvaid sisekontserte korraldada), kuid oli registreeritud väljaspool Tallinna ja Ida-Virumaad (näiteks Lõuna-Eestis või Tartus), ei kvalifitseerunud meetmesse, kuigi mõlema ettevõtte kogu põhitegevus on Tallinna kontserdikohad – Alexela Kontserdimaja ja Saku Suurhall.

Iga uus meede peaks referentsperioodiks võtma taas 2019 majandusaasta, sest 2020 ja 2021 käive praktiliselt puudub.

Kokkuvõtteks vajame absoluutselt kindlalt ja hädasti abi vähemalt 2021 aasta lõpuni, arvestusega alates märtsist 2021.

Loodame, et valitsuse ja peaministri lubadus aidata neid, kes tõesti pihta on saanud, saab võtta tõsiselt. Meie jaoks pole kriis kuskilt otsast läbi, tulevik on endiselt tume.

Valmis iga kell kohtuma, kellega vaja ja lisaks selgitama.“

Turismibusside Ühing, Urve Lindpere, juhatuse liige

„Lugesime kriisimeetmete järeldusi.

LK.8 punkt 4.- Käibelanguse arvestamine tegevusala põhiselt.

Otsus: Jääb samaks. Erinevate tegevusalade müügitulu ei ole kohustuslik majandusaasta aruandes

kajastada, mistõttu puuduvad usaldusväärsed andmed kõrvaltegevusala käibe/osatähtsuse osas.

See ei ole õige, kuna erinevad tegevusalade käive tuleb maj.aasta aruandes kajastada emtak-i numbrite järgi. Sealt peaks näha olema, mis on firma põhitegevusala.  Aga siin otsuses jääb see ettepanek muutmata, kuna Liinivedajad poleks muidu muu maismaaveo alla kuulunud ja toetust saaanud, kui nende põhitegevusi oleks määrama hakatud. Ilmselgelt liinivedu on nendel suurema käibega, kui tellimusveod.

Ja EMTAK-i numbritega on tõesti segadust palju. Konkreetselt 49399 (reisijate maismaavedu) numbrit omav ettevõte tegutses rekkade ja kaubaveoga, tööjõumaksud olid kopsakad ja kriisitoetust sai nagu bussivedaja. Selline olukord ei tohiks küll olla õiguspärane.

Ja selliseid firmasid ka näiteks turismiatraktsioonide hulgas oli mitmeid, kelle põhitegevusala on hoopis midagi muud ja samas jäid välja sellised turismiatraktsioonid, kes ei saanud ennast nende EMTAKi numbrite järgi kusagile toetuse saajate alla määratleda.

LK 8 punkt 5 – ühekordne mitte käive ehk vara müük.

Otsus: Jääb samaks.

Sedasorti kaebuseid võiks ikkagi käidelda eraldi – neid ei ole palju. Konkreetselt meil oli üks bussifirma, kellel õnnestus 2020.algul buss maha müüa ja seetõttu käibe langus ei  olnud enam piisav toetuse saamiseks. Põhivara müük ei ole käive. Aga kahjuks see summa (käive+pv müük) on ilma täiendava alamreata käibedeklaratsioonil, kust EAS andmeid vaatab. Majandusaasta aruandes on põhivara müük ju kenasti näha.

LK 8 punkt 8 – Tegevuse taaskäivitamine ei ole pelgalt töökohtade säilitamine. Kriisitoetus ei ole ainult tööjõutoetus (seda maksab Töötukassa). Kriisis vajavad toetust ka ettevõtjad.“

Suveniiride Müüjate ja Tootjate Liit, Madis Medri, juhatuse liige

„Annan tagasisidet kriisimeetmete rakendamise kohta SMTL poolt:

Alustuseks pean ütlema, et suveniirivaldkond eelmise valitsuse poolt tuge kriisis ei saanudki.

Meiega ei soovinud tegeleda Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, EAS ega Kredex. Täiesti vaenulikult käitus Maksuamet, ka ei ole Tallinna linn peaaegu et mitte midagi teinud meie olukorra leevendamiseks. Õnneks on uus valitsus, ja ka ministeeriumis inimesed vahetunud.

Kõige suurem abi oli:

–             Palgatoetusest vol.1 2020.a

–             Toetusest nr 3 e 2019 tööjõumaksud 50% (kuid seal said juba taotleda vaid vähesed, kel osa töötjaid oli alles)

–             Toetus nr 4 e. Jaekaubandusettevõtja toetus

Suurim probleem meie jaoks on olnud see, et meid ei loeta osana turismivaldkonnast. Tänu sellele pole arvestatud, et kriisis on kadunud kõik meie kliendid.

Suveniiritootjad pole aga üldse toetusi saanud, kuigi nende tegevus on samuti seiskunud.“

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik,  Kätlyn Jürisaar,  juhatuse liige

„Tagasiside MKMi kriisimeetmetele SEVi liikmete poolt:

(Solve et Coagula OÜ: http://secestonia.com/  )

Sageli on sotsiaalsed ettevõtted väga multidistsiplinaarsed, näiteks meie tegeleme meenete tootmisega, samas läbi sotsiaalseid ja tööturu teenuseid pakkudes ehk siis sisuliselt oleme mitme tegevusala raamides, aga kui hakata täpsustama neid, siis tegelikult me ei haaku mitte kuhugi. EMTAK kood on tihti väga üldine, näiteks meil on see „muu mujal liigitamata tootmine“. Ja samas haakume ka suveniiri tootjatega, sest see on meie sotsiaalse ettevõtte väljund, AGA me ei ole PuhkaEestis andmebaasis ja seetõttu ei kvalifitseerunud toetusele. Covid-kriis on meid mõjutanud aga samaväärselt teiste suveniiride tootjate ja müüjatega.

(Uuskasutuskeskus: https://uuskasutus.ee / )

1. Palgatoetus oli ülivajalik nii 2020 kui ka 2021.
2. Kõikide toetuste puhul oli oluliseks toetuse saamise kriteeriumiks käibe langus. See on kindlasti oluline näitaja, aga kahjuks ei võtnud see arvesse, et ettevõte võis oma tegevust laiendada. Nt kui 2019 oli ettevõttel 1 pood ja 2020 alguseks oli 3 poodi, siis käibe langus ei olnud vähemalt 40% ja ettevõte jäi ilma toetusmeetmest. Tegelikult tuli käibe „kasv“ ainult uute poodide arvelt, aga ettevõte tegi kokkuvõttes palju suuremat kahjumit.
3. Kui poed on riigi otsuse järgi kinni, siis peaks hüvitama rohkem kulusid kui ainult palgakulud, sest paratamatult tuleb ettevõtetel tasuda nt rendikulusid, kommunaalkulusid jm.

Kindlasti võiks MKMile anda tagasisidet, et toetused on väga olulised kriisi üleelamiseks ning olles teist lainet üle elanud, siis kolmanda lock-downi puhul saab väga paljude organisatsioonide elu väga keeruline olema, sest varasemad puhvrid on ära kasutatud.“

***

EVEA poolt kinnitame valmidust operatiivselt panustama detailsete tingimuste väljatöötamisse, testimisse, liikmetelt täiendava tagasiside kogumisse jms, et jätkuva Covid-19 kriisi tingimustes tunneksid kõik kahjustatud ettevõtjad, ka kõige väiksemad, end riigi poolt väärtustatuna ja hoituna.

Lugupidamisega

Marina Kaas, EVEA asepresident

marina@evea.ee; tel. 50 21 484