Riigikogu fraktsioonid
Riigikogu rahanduskomisjon 04.04.2021
EVEA pöördumine Riigikogu fraktsioonide poole seoses riigi lisaeelarve ja eelnõu 347SE menetlusega: karantiini (eneseisolatsiooni) määratud inimestele haigushüvitiste maksmine peab toimuma lisaeelarve vahenditest.
Austatud Riigikogu liikmed,
Eesti on täna laialt leviva koroonaviiruse tõttu tervisehädaolukorras.
Hädaolukord paneb ühiskonna keeruliste valikute ette ning on paratamatu, et epideemia mahasurumiseks tuleb kehtestada piiranguid.
Piirangud, sealhulgas osade majandusharude osaline või täielik sulgemine ning haigete või haiguskahtlaste isikute kiire töölt kõrvaldamine on vältimatud ja loodetavasti efektiivsed abinõud.
Samas on kõigile selge, et need abinõud panevad raskesse või lausa väljakannatamatusse olukorda nii tööandjad kui töötajad – on oht, et ettevõtted pankrotistuvad ning töötajad kaotavad töö.
Suuresti just piirangutest tingitud tagajärgede leevendamiseks on Riigikogu arutamas eelnõu 347SE (NETS ja teiste seaduste muutmise seadus) ning lisaeelarve eelnõu.
Eelnõu 347SE sisaldab muuhulgas eneseisolatsiooni ehk karantiini määratud töötajatele haigushüvitiste maksmist.
Vaatamata EVEA korduvatele pöördumistele Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ei ole riik tänaseni tõsiselt kaalunud karantiini-haiguslehtede hüvitamist 2. päevast (või 1. päevast) kriisiabimeetmena lisaeelarvest.
Kuna täna levib koroonaviirus peamiselt just töötavate inimeste hulgas, on kõigi huvides kiirete ja tõhusate abinõude rakendamine. EVEA ja EAKL on 30. märtsil esitanud ühise pöördumise ning sama seisukohta on Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi toetanud ka ETKL – seega tööandjad ja töötajad on ühte meelt – karantiini-haiguslehtede ühetaoline ja õiglane hüvitamine on koroonaviiruse peatamise üks võtmetegureid ning need kulud saab ja peab kandma riik.
Rõhutame veelkord, et erinevalt tavalisest haigushüvitisest on karantiini haigusleht selgelt ja üheselt seotud koroonakriisiga (enne koroonakriisi kasutati karantiini-haiguslehti vaid üksikjuhtumitel) ning on oluline mõista, et vaid siis, kui seda hüvitist masktakse riigieelarvest, on võimalik tõhus, üldine, kõiki töötajaid / tööandjad ühetaoliselt ja võrdselt kohtlev ning ühtlasi tervisekriisi leevendav abinõu mis on ühtlasi ka kriisi-toetusmeede, mitte kestev kulu riigieelarvele.
Põhjendused:
- Karantiin kehtivas õiguses on selgelt avalikes huvides kehtestatud isiku põhiõiguste piiramine (NETS §27 – karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise piirang või teenuste osutamise piirang). Sellise piirangu vajadust, saabumist, kestust ega rakendamata jätmist ei saa tööandja kuidagi mõjutada. Seega on siin asjakohatu viidata tööandjate ja töötajate motivatsioonile ning töökeskkonna parandamise abinõudele.
- Karantiinipäevade hüvitamine tööandjate poolt võrdselt haiguspäevade huvitamisega toob tööandjatele kaasa prognoosimatud ning tõenäoliselt üle jõu käivad kulud (sõltumata tööandja pingutustest ohutu töökeskkonna loomisel võib pädev haldusorgan üheaegselt karantiini määrata suure hulga või lausa kõik ettevõtte töötajad). Karantiini määratud töötaja haigestumisel või uuesti karantiini määramisel karantiini ajal või vahetult selle järel võib tekkida olukord, kus tööandjal tekib korduv kohustus maksta samale isikule haigushüvitist 2.-5. päevani (kui isikule väljastatakse uus esmane haigusleht). See võib ka tekitada ettevõtetes olukorra, kus tööandja maksab rohkem töölt puudumise eest, kui töötamise eest.
Täna on riik jõuliselt ja mitteõiguspäraselt võtnud positsiooni, et tervisekriisi lahendamiseks kasutatavate, tugeva põhiõiguste riivega meetmete rakendamine, sealhulgas ettevõtete sulgemine, haigus- ja karantiinihüvitised peab täielikult või suures ulatuses kandma ettevõtja. Ning siis riik otsustab (sageli ilma mõjuanalüüsita), kellele ja kas üldse sotsiaaltoetusi anda.
Selline lähenemine on olemuslikult vale ning oluliseks sammuks selle ebaõigluse kõrvaldamisel ning ühtlasi nakkuse leviku pidurdamisel on iga nakkuskahtlase isiku võimalikult varane kojujäämine. Seda saab aga kõige tõhusamalt tagada, kui karantiinihaiguslehed hüvitatakse võimalikult varasest ajast ning seda teeb riik.
Seega, kordame EVEA ja EAKL ühises pöördumises esitatud seisukohta – palume kiiresti kehtestada karantiini-haiguslehtede hüvitamise reeglid mille kohaselt karantiini jäänud töötajale maksab karantiini-haiguslehe eest 2. päevast (või võimalusel 1. päevast) hüvitist Haigekassa ning vahendid selleks eraldatakse Haigekassale riigieelarve lisaeelarvest. Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esialgse analüüsi kohaselt tooks karantiinilehtede hüvitamine 2. päevast 2021. aasta lõpuni lisakulu 11,4 miljonit eurot. Kui karantiinilehed hüvitada 1. päevast, on kulu veidi suurem – see arvutus vajab täpsustamist. See on kaduvväike osa plaanitava lisaeelarve kogumahust, kuid see vähendaks oluliselt nakkuse levikut ning aitaks ära hoida riigi palju suuremaid tulevikukulusid, mis võivad tekkida seoses töökohtade ulatusliku kadumisega ning seoses tervisekriisi levimisega ka majanduse neisse sektoritesse, mis seni olid selles puutumata.
Peame vajalikuks ka lisada, et eelnõuga 347SE kavandatud karantiini-haiguslehtede hüvitamise korra osas ei ole tehtud mingit mõjuanalüüsi sellega ettevõtjatele kaasneva kulu ning muude majanduslike mõjude osas, mis kaugeltki ei piirdu töötajatele väljamakstud hüvitistega. Kahetsusväärselt viitas eelnõu väljatöötaja (Sotsiaalministeerium) 2020. aasta sügisel peetud aruteludele kuid reaalne olukord nii tervisehädaolukorda kui ettevõtjate majandusliku olukorda silmas pidades on kardinaalselt muutunud.
Pöördume Riigikogu liikmete poole üleskutsega hoidma ära eelnõuga 347SE kavandatud tööandjate ebaõiglast ja ohtlikku lisakoormamist ning kompenseerima riigi poolt kehtestatud karantiinipiirangutega kaasneva haigushüvitise täies ulatuses ajutise kriisimeetmena riigi lisaeelarvest.
Soovime oma seisukohti selgitada Riigikogu rahanduskomisjoni istungil.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heiki Rits, EVEA president
Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, ille@evea.ee , tel. +372 57809806
Marina kaas, EVEA asepresident, marina@evea.ee , tel. +372 5021484