22. aprillil 2020

Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed

Kiireloomulised tähelepanekud seoses 23. aprillil 2020 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavate ettevõtluse kriisiabimeetmetega

 Selleks, et ettevõtlussektor väljuks kriisist “elusana”, on ülioluline kindlustada, et Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Liidu poolt eraldatavad COVID-19 abimeetmed ja ressursid jõuaksid Eestis kogu sihtgrupile,  sh kõige väiksemateni (FIE-d, 0-töötajaga toimivad ja makse maksvad ettevõtjad, muudes kui töölepingu vormis personali kasutavad ettevõtjad, ettevõtluskontot kasutavad üksiküritajad) .

Tänane olukord on selline, kus väga suurele osale ettevõtjatest ei ole juba avatud või ettevalmistatud kriisimeetmed kättesaadavad, vaatamata korduvatele nii EVEA kui ka mitme erialaliidu pöördumistele.  Eestis juba avatud või plaanitud tugimeetmed välistavad väiksemad ettevõtjad või mitmed raskelt kannatanud sektorid läbi meetmete disaini, kas otsese välistuse kaudu või läbi liiga kõrgete lävendite nagu käibe, tööjõukulude või tööjõumaksude miinimumpiirid.

EVEA, kes esindab eranditult mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid,  nõuab, et kriisi üleelamiseks mõeldud avalikud tugimeetmed nähakse ette ja tehakse kättesaadavaks kõikidele ettevõtlusvormidele ja suurusgruppidele, sh FIE-dele ja kõikidele mikroettevõtjatele,  ja meetme tingimused saavad olema neile jõukohased.

Juhime Valitsuse tähelepanu olulisimatele puudustele, mis sisalduvad KredExi ja EAS’i kriisiabimeetmete meile teadaolevates tingimustes. Oleme 22. aprillil pöördunud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Kredexi poole Kredexit puudutavate ettepanekutega, seega on võimalik, et mõni allpool osutatud probleemidest leiab lahenduse veel enne Valitsuse istungit. Kui aga mitte, siis loodame, et Valitsus võtab arvesse järgmisi punkte:

  1. Plaanitavate Kredexi kriisilaenude ja käenduste hinnastamine ei vasta meie seisukohalt kriisimeetmete olemusele ning ei kasuta piisavalt Riigiabi ajutise raamistiku võimalusi. Ühegi erakorralise finantsinstrumendi intress ei tohi EVEA arvates olla kallim kui 1,5%. Ajutise raamistiku alusel saab see olla veelgi madalam. Oleme juba varem edastanud sellekohased ettepanekud ja peame arusaamatuks, miks avaliku sektori kriisilaenud ja kuni 100%-lised käendused peavad teenima Kredexile ja pankadele  isegi “rahuajal” suuri  kasumeid.  Riigi kõrged esindajad eesotsas ministritega on korduvalt lubanud alandada Kredexi kriisilaenude intresse, kuid esitatud meetmete tingimustes on need jäänud samale tasemele (nt KredExi otselaenu puhul min. 4 % ja 6%).
  2. Sama probleem on plaanitava “väikelaenu käenduse” puhul, kus 100% riigikäenduse olemasolul lubatakse pankadel nõuda 4%-list intressi, samal ajal, kui suur osa pankade enne kriisi väljastatud laenudest on ka ilma riigigarantiita olnud vaheminkus 2-4%. Meile oli eelnevalt lubatud, et ka selle meetme intressipiiriks jääb 1,5%.
  3. Väga suureks pakutavate KredExi meetmete puuduseks on, et kõigist neist on sisuliselt välistatud FIE-d, sooloettevõtjad ja ettevõtjad, kellel puudub töölepinguga personal, kuna laenu maksimaalset summat arvutatakse eelmise aasta tööjõukulude baasil. Tööleping ei ole enam ammu ainus töösuhte vorm. Oleme selle kohta ka varasemalt juhtinud valitsuse ja rakendusasutuste tähelepanu. Riigiabi ajutise raamistiku kohaselt on laenu maksimaalse suuruse arvestuseks lubatud kasutada võrdsetel alustel nii tööjõukulude 2-kordset summat, 25% eelmise aasta käibest, kui ka põhjendatud likviidsuse vajadust kuni 18 kuuks. Palume Eesti otsustajatel mitte piirata omaalgatuslikult EL poolt kehtestatud võimalusi ettevõtjate toetamisel.
  4. EAS’i plaanitavate turismisektori kahjude kompenseerimise toetuse ja ettevõtete äritegevuse ümberkujundamise toetuse tingimused samamoodi diskrimineerivad kõige väiksemaid, eriti FIE-sid ja ilma töölepinguga töötajateta firmasid. Selliseid ettevõtteid on Eestis üle 60 000, ehk ca 45% kõigist tegutsevatest ettevõtjatest. Nad ei kvalifitseeru ka Töötukassa töötasu hüvitisele. Kui riik teadlikult jätab neid kõigist kriisiabimeetmetest välja, siis see on väga selge signaal, et iseendale tööandjaid meie riigis ei väärtustata ning nende ellujäämist ei peeta oluliseks. See oleks vastuolus euroopaliku ettevõtluspoliitika põhimõtetega.
  5. Mõistame selgelt, et 15.04.2020 lisaeelarvega ettevõtjate toetusteks eraldatud raha on kordades ebapiisav, et aidata kõiki abivajajaid ja meetmed tehti pigem „pintsak nööbi külge“ põhimõttel, mis tähendab, et enne oli etteantud ümmargune summa, mille järgi pidi leidma piisavalt kitsa kasusaajate sihtgrupi. EVEA kutsub Vabariigi Valitsust kasutama kõiki täiendavaid finantsressursse, mida Euroopa Liit on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks – nii täiendavate laenude, garantiide, kui ka SF vahendite paindliku ümbersuunamise näol. Eriti juhime tähelepanu selliste EL algatuste potentsiaali ärakasutamise vajadusele nagu “SURE initiative”, mis näeb selgelt ette ka FIE-de ajutist sissetuleku toetamist (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_572 ) ja Euroopa Investeerimisfondi 6. aprillil väljakuulutatud laenupakkumist (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_20_569 ). Kui 15. aprillil 2020 vastuvõetud lisaeelarve neid võimalusi ette ei näe, siis kutsume valitsust üles tegema viivitamatult algust järgmise lisaeelarve ettevalmistustega, kus paralleelselt tegeldakse täiendavate tugimeetmete väljatöötamisega ettevõtlussektorile, kaasates selleks ettevõtjate esindusorganisatsioone, et saaks seda kiires korras Riigikogule esitada.

Soovides koostööd ja koosmeelt Eesti majanduse selgroo – väikeettevõtluse päästmisel,

EVEA nimel

Heiki Rits

EVEA president

evea@evea.ee

https://evea.ee

Kommentaarid