Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on 17. septembril esitanud eelnõu, mille vastuvõtmisel muudetakse haigushüvitiste maksmise korda.
EVEA hinnangul on eelnõu esitatud kujul tööandjatele, eriti aga väikeettevõtjatele vastuvõetamatu ning EVEA plaanib lähipäevil esitada Riigikogu sotsiaalkomisjonile oma vastuväited selle eelnõu kohta.
EVEA on seisukohal, et:
a) koroonakriisi tõttu hüppeliselt tõusnud haiguslehtede arv on niigi tööandjatele üle jõu käiv, kuna iga eneseisolatsioonis viibiva töötaja või haiguslehel viibiva töötaja eemalolekuga kaasneb tööandja kohustus otsida asendustöötajaid või maksta ülejäänud töötajatele lisatasu töökoormuse suurenemise tõttu; vajadus töö ümber korraldada jms;
b) tööandja maksab sotsiaalmaksu ning kriisiolukorras, kus ellujäämine küsimärgi all ja ettevõtjad on sunnitud töötajaid koondama, on eriti kohatu panna neile tööjõuga seotud lisakoormiseid. See vaid suurendaks tööpuudust ning tekitaks riigile lõpptulemusena palju rohkem kulu, kui eeldatav kasu haigus tööandja õlgadele lükkamisest.
„Ühtlasi nõuame 2009. aasta 1. juulini kehtinud haigushüvitiste korra, kus töötajale maksab haigushüvitist 2. päevast haigekassa, taastamist, kuna tööandja, makstes sotsiaalmaksu töötaja töötasult, on oma kohustuse töötaja ja ühiskonna ees täitnud ning tööandjale täiendava kohustuse panek on karjuvalt ebaõiglane. Olemuselt on tegu topeltmaksustamisega,“ märkis EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa.
Nimelt on töötajal, kelle palgalt on makstud sotsiaalmaks, seaduslik õigus kindlustushüvitisele töövõimetuse korral. (SMS § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. RaKS §50 – Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.)
EVEA juhib tähelepanu, et niisugune topeltmaksustamine on ebaõiglane algusest peale, s.t. alates 01. juulist 2009, kui jõustus Riigikogu poolt järjekordse kriisiaegse kobarseaduse katte varjus vastu võetud töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatus.
EVEA juhib ka eelnõu algatajate, Riigikogu ning Valitsuse tähelepanu, et tööandjale sellise üle jõu käiva koorma asetamine võib oluliselt halvendada töötajate sotsiaalset kindlustunnet – ellujäämiseks peavad väikeettevõtjad kriisi jätkudes ja täiendavate rahaliste koormiste lisandudes loobuma töölepinguga töötajatest ning ainult vajadust mööda kasutama muid, sageli lühiajalisi töö tegemise vorme (võlaõiguslikud töö tegemise lepingud), kus töötaja sotsiaalsed tagatised on oluliselt tagasihoidlikumad või puuduvad sootuks. Nimelt on paindlike töövormide puhul inimene sageli tööga hõivatud lühiajaliselt, mistõttu on tema sissetulekud väiksemad ja töötegija ei suuda täielikult või osaliselt täita vajalikke nõudeid sotsiaalkindlustuskaitse saamiseks.
Ravikindlustuskaitse tekkimiseks tuleb isiku eest igakuiselt maksta sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt. Seetõttu on vajalik regulaarselt teenida teatud sissetulekut, et töötajal tekiks õigus ravikindlustusele.
Inimene, kes saab töötasu ebaregulaarselt, võib jääda ravikindlustuseta või olla ravikindlustusega kaetud katkendlikult. Seega on oodata, et senise ebaõiglase haigushüvitiste korra jätkumisel või veelgi tööandjate rahalist koormist suurendava uue korra kehtestamisel suureneb inimeste arv, kes ei ole pidevalt ravikindlustusega kaetud.
Lisainfo:
Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, ille@evea.ee , tel. +372 57809806