Väikeettevõtjate memorandum Riigikokku kandideerijatele

Taasiseseisvunud Eesti vanim ettevõtjate esindusorganisatsioon EVEA seisab väikeettevõtluse eest, tegutsedes väikestele ja keskmistele ettevõtetele paremate ettevõtlustingimuste loomise nimel kõikjal Eestis, ja seisab selle eest, et ettevõtjal oleks nii piirkondlikul, üle-eestilisel kui rahvusvahelisel tasandil lihtne äri alustada, ajada ja arendada.

Alljärgnevalt on pikemalt ja üksikasjalikumalt lahti kirjutatud väikeettevõtjate soovid ja ootused tulevasele Riigikogule ja valitsusele ettevõtlus-, tööturu-, maaelupoliitika, riigiga ja Euroopa Liiduga suhtlemise kohta:

I. ETTEVÕTLUS

„Väikeettevõtjate tervis“ on ülioluline, seepärast peab olema majanduskeskkond stabiilne ja soodne, maksukoormus vähenev, regulatsioonid asjakohased ja elu edasiviivad, väikeettevõtlust ning ettevõtlikkust toetavad ja minimaalselt koormavad.

  • Seisame selgete reeglitega, üheselt arusaadava ettevõtluskeskkonna eest. Liigne või läbimõtlematu reguleerimine ja vohav normiloome suurendab asjatult halduskoormust. Vähem norme, piiranguid ja reegleid koos kaasneva tõhusa, kuid mõistliku kontrolliga tagab seaduskuulekuse ja võrdsed konkurentsitingimused.
  • Iga uus või muudetav õigusakt peab kohustuslikus korras läbima „VKE testi“, mille käigus analüüsitakse põhjalikult selle potentsiaalset kahjustavat mõju väikeettevõtetele. Testi metoodika töötas välja EVEA lähtuvalt parimatest EL-i praktikatest, mis aga ootab riigipoolset rakendamist.
  • On oluline, et riik järgiks maksuseaduste muutmisel seaduses sätestatud põhimõtet, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sama põhimõtet on vaja rakendada ka teiste seaduste .ja ettevõtjaid mõjutavate määruste vastuvõtmisel ning jõustamisel.
  • Eesti vajab oma väikeettevõtluspoliitikat. Samasugused nõuded nii suurtele kui väikestele ettevõtetele suurendavad ebavõrdsust. Tuleb arvestada, et väikesed on juba eos ebasoodsamas olukorras, mis on tingitud nende väiksemast haldus- ja finantsvõimekusest.
  • Töötada Eestis välja naisettevõtluse edendamise strateegia, meetmed ja rahastamisvõimalused. Naiste osakaal tegutsevate Eesti ettevõtjate hulgas on alla kolmandikku. Eesti naiste ettevõtluse määr (naisettevõtjate osatähtsus naiste aktiivses tööjõus osalemisest) on 5%, mis on 2 korda madalam kui EL-28 keskmine (10%).  Avaliku sektori tugimeetmed naisettevõtlusele Eestis puuduvad ning naiste potentsiaal ettevõtjatena on tugevalt alakasutatud. Riik peab tunnistama, et naistel on olemas spetsiifilised takistused ettevõtlusega alustamiseks ja tegelemiseks. Tuleb leida poliitilist tahet ja vahendeid soodustamaks naisettevõtluse kasvu, selleks ei piisa võrdsete võimaluste loomisest nais- ja meesettevõtjatele.
  • Vähendada riigiettevõtlust, piirates seda vaid strateegiliste valdkondadega. Välistada riigisektori konkureerimist erasektoriga (mõned kõlvatu konkurentsi näited: riiklik raamatupidamisteenus „e-arveldaja“, RMK puhkemajad, riigile või KOV’idele kuuluvate mõisakoolide turismialane tegevus  suvehooajal, keskkonnaameti ja terviseameti mõõtelaborid jms). Samuti tuleb välistada õigusloome, mis soodustab riigisektori ettevõtlust või otseselt soodustab riigisektori „kohustuslike teenuste“ müüki.
  • Ei energiakandjate aktsiiside tõusule: see pidurdab majanduse kasvu ja vähendab Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet!
  • Välistada ettevõtjate varjatud maksustamise tõus ebamõistlike ja mitte-kulupõhiste riigilõivude, aktsiiside ja kohustuslikke administratiivtoimingute kaudu (nt. alkoholiaktsiis või sellest vabastuse taotlemise toimingud toidulisandite, aroomide jms. valdkonnas, tööõnnetuskindlustus madalate riskidega tegevusaladel, kohustuslike analüüside ja mõõdistamiste pidev tõus, tasulised kohustuslikud järelevalveteenused jms).
  • Kriitiliselt vaadata üle olemasolevad maksud ja riigilõivud jne. Analüüsida nende mõju ettevõtlusele ja väikeettevõtlusele ning  kaaluda nende vähendamist.
  • Eksportivate  ja kõrgtehnoloogiliste kasvuettevõtetega samaväärselt tuleks riigipoliitika tasandil tunnustada ka traditsioonilist, koduturule suunatud väike- ja mikroettevõtlust ja toetada selle konkurentsivõimelist arengut. See on riigi sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja rahva elatustaseme kasvu alus.
  • Tagada ettevõtlusele võrdsed võimalused kõikjal Eestis. Selleks tuleb regionaalpoliitiliste otsuste kaudu tagada väljaspool suuremaid linnu tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtetele võrdsed võimalused ettevõtlusega tegelemiseks (nt. taristu arendamine, ühistranspordi-, töötajate transpordikulude-, tervisekontrolli- ja muude kohustuslike esmatasanditeenuste kättesaadavuse korraldamine ja sellega seonduv hinnapoliitika).
  • Tuleb luua tugisüsteem põlvkonnavahetuse soodustamiseks ettevõtluses (nii pere-siseselt, kui ka toimiva äri üleandmiseks noorematele omanikele väljast).Vastavad head kogemused on EL-is juba olemas: www.transeo-association.eu; http://www.reempresa.org/eng; www.sowaccess.be.

II. TÖÖTURG

Tööturupoliitika peab tagama, et leeveneks tööjõunappus, et maapiirkondade inimesed saaksid soovi korral teha tööd kodu lähedal ning Eesti kohalik tööjõuressurss oleks maksimaalselt kasutatud ja motiveeritud.

  • Selleks  on vaja kaasajastada töölepinguseadus ning töötervishoiu- ja tööohutuse seadus. Vajalikud on muudatused, mis  toetavad paindlikke töösuhteid (sh osa-ajaline töö) ja uusi töötegemise vorme (kaugtöö, tööampsud).
  • Täiendava kohaliku tööjõu (seeniorid, noored emad, koduperenaised, koolinoored, erivajadustega inimesed jt) tööturule toomiseks neile sobiva osaajalise koormusega tuleks siduda lahti sotsiaalmaksu alammäär  miinimumpalgast;
  • EVEA toetab diskussiooni algatamist seoses täiendavate võõrtöötajate Eestisse lubamisega – seejuures on kindlasti eelduseks tööjõu puudus vastavas sektoris ning võõrtöölise maksulaekumine Eestis. Olukorras, kus tööjõupuudus selgelt pidurdab majanduskasvu ja ettevõtlust, on vajalikud uued paindlikumad lahendused, kuid  ei ole tolereeritav olukord, kus võõrtööjõu maksud lähevad kolmandasse riiki, kuid võõrtööline tarbib osalt Eesti sotsiaalteenuseid.
  • Vähendada töökohtade loomisega seotud otsest ja kaudset maksukoormust tööandjale (tööandjale ebamõistlikult pandud kohustuste vähendamine, mikro- ja väikeettevõtetele erisused tööohutuse ja töötervishoiu ning muudes nõuetes). Vabastada erisoodustusmaksust kõik tööandja kulud, mida tehakse töökeskkonna parandamiseks, töötaja tööle- ja kojusõiduks, töötaja terviseriskide ennetamiseks ja tervise parandamiseks, samuti töötaja erialaseks arenguks.
  • Kutseõppeasutustest ja kõrgkoolidest tuleva tööjõukõrge kvalifikatsiooni tagamiseks tuleb viia sisse üleriigiline tööpraktika toetuse süsteem, et motiveerida ettevõtjaid võtma ettevõttesse praktikante ning olema neile praktikajuhendajateks. Rakendada duaalne kutseõppe mudel Saksamaa ja Austria eeskujul.

III. MAAELU

Inimeste, ettevõtluse ja kapitali tagasitoomine maapiirkonda peab olema riigi keskne arengustrateegia.

Tuleviku maaelu – ja põllumajanduspoliitika peab olema suunatud järgmistele prioriteetidele:

  • Arendada Eestit maailma esimeseks kõrgetehnoloogiliseks ököriigiks – seda nii põllumajanduse, toidutööstuse kui maaturismi valdkonnas;
  • Euroopa Liidu fondide vahendid tuleb maksimaalselt suunata äärealade ja maapiirkondade infrastruktuuri arendamiseks, kohustuslike teenuste ja toimingute kättesaadavuse tagamiseks ning avalike teenuste valiku ja kvaliteedi tõstmiseks;
  • Efektiivsete ja kasvuvõimeliste mittepõllumajanduslike ettevõtete arendamine maapiirkonnas, s.h. ettevõtlusega alustamise toetamine;
  • Keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise toetamine olemasolevates maapiirkonna ettevõtetes;
  • Kohalikul ressursil ja pärandil põhineva mikroettevõtluse toetamine (kohalik toit, kultuuri- ja ajaloopärand, traditsioonilised kohalikud materjalid jms);
  • Õiglasem avaliku sektori toetuste jagamine väikeste- ja suurte põllumajandustootjate vahel, väiketalude säilitamine ja arendamine;

IV. RIIK

Ettevõtja asjaajamine riigiga peab olema lihtne, kiire ja vastastikult lugupidav, ettevõtja õigused kaitstud, kohtute töö kiire ning riigilõivud kulupõhised.

  • Liiga tihti on seadused ja määrused kirjutatud ka erialaspetsialistidele (juristid, advokaadid) raskesti mõistetavas keeles. Ettevõtjale tähendab see vältimatut õigusabiteenuse ostmist. Riik olgu eeskujuks hea keelekasutuse tava rakendamisel!
  • Ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaasamine otsustusprotsessidesse ja seadusloomesse peab muutuma formaalsest sisuliseks, põhimõte „Mõtle esmalt väikestele“ („Think Small First“) peab olema läbivaks kõikide riigi otsuste tegemisel.
  • Riigi poolt hangitavate tööde, teenuste ja kaupade eest tasumisel peab riik olema eeskujuks ning tasuma ettevõtjatele erasektoris heaks tavaks saanud tähtaegade piirides (14 päeva). Täna riik , kasutades „tugevama positsiooni“, kehtestab omad maksetähtajad, mis ei arvesta väikeettevõtete võimalusi.
  • Riik on kehtestanud endale 30 kalendripäeva pikkuse vastamiskohustuse, mis on ebamõistlikult pikk. Samas õigusloomesse või muudesse otsustusprotsesside kaasamisel ootab riik ettevõtjatelt ja esindusorganisatsioonidelt seisukohti sageli oluliselt lühema ajaga. Ootame, et riik käiks ühte sammu ettevõtjatega, kus heaks tavaks on vastata järelepärimistele mõne päeva jooksul.
  • Väikeettevõtja vajab tõhusamat õiguskaitset võlgnike ja pankrotimeistrite eest ning riigi järelevalveametnike omavoli eest. Tsiviilasjade ja haldusasjade menetlusaegu kohtutes  tuleb oluliselt lühendada ning sellega kaasnevad riigilõivud peavad olema jõukohased ja kulupõhised.
  • E-riigi areng ja e-teenused ei tohi seada ohtu ettevõtjate ja kodanike privaatsust ning peavad tagama ärisaladuste kaitset. Avatusel peavad olema mõistlikud piirid. Ootame riigilt kõrge ja  ühtlase kvaliteediga digitaalse infrastruktuuri väljaarendamist kogu Eesti territooriumil ja küberohutuse tagamist e-teenuste pakkumisel.
  • Tuleb välistada olukorrad, kus ettevõtja „maksab ametnikele palka 2 korda“: maksab makse ning lisaks maksab riigi poolt pealesunnitud kontrolli, järelevalve või mõõdistuste eest (nt.  Veterinaar-ja Toiduameti inspektorite tunnitasud, joogivee süvaanalüüs salv/puurkaevu kasutavatele ettevõtetele, Päästeameti mõõdistustasud, Keskkonnaametile  vee- ja reovee proovide teostamine, radoonitaseme mõõdistused  ja muu sarnane). Kohustuslikud järelevalvetoimingud ja sellega seotud analüüsid ning mõõdistused peavad olema ettevõttele tasuta, kuna nende eest on ettevõtja tasunud juba makse makstes.
  • On oluline, et riik ei looks väike- ja mikroettevõtjatest avalikkuses negatiivset kuvandit, näiteks „OÜ-tamine“, kus sageli kasutatakse küsitavat retoorikat (nt. töötasu maksmine turu keskmisel tasemel jms). Riik peab arvestama, et väike- ja mikroettevõtete võimalused on suurtest tagasihoidlikumad ning on ka riigi huvides ja kätes, et avalikkus mõistaks väike- ja mikroettevõtluse olulisust riigi sotsiaal-majanduslikult tasakaalustatud arengule.

V. EUROOPA LIIT

  • Väikeriigina Eestile ja selle väikeettevõtjatele on Euroopa Liit ainus võimalus olla globaalselt  konkurentsivõimeline. Vajame tugevat ja ühtset Euroopa Liitu, hästi toimivat ja bürokraatiavaba siseturgu, mobiilset tööjõudu, selgeid ja soodsaid kaubandusleppeid väljapoole Euroopa Liitu.
  • Seisame kategooriliselt vastu EL-i direktiivide ülevõtmise käigus täiendavate nõuete, piirangute või koormiste sisseviimisele Eesti riigi poolt ning EL-i direktiivide ülevõtmisele ilma sisuanalüüsita ja ülevõtmise sisulisi aspekte kaalumata.

Kinnitatud EVEA volikogu poolt 12. detsembril 2018. a.