Skip to main content

Arvamuslugu Postimehes: Haigushüvitised tööandja kanda, kas see päästab rahva tervise ja riigi majanduse?

Olen töötervishoiuarstist väikeettevõtja, kes on hakanud kahtlema, kas riigil üldse on vaja töötervishoidu, kas riigil on vaja maksumaksjaid – nii töötajaid kui ettevõtteid. Kevadine “koroonakriis” tuli mulle kasuks, sest sain tööandjana lõpuks aru, et meie valitsus aitab rohkem neid, kes suudavad ise end aidata või kes on õigel ajal õiges kohas. Kahjuks ülejäänud aga õppigu ise ujuma või uppugu ära. Mina õnneks õppisin ujuma. Aga nüüd, sügisel, kui hakati rääkima töötajate esimeste päevade haigushüvitise kohustuse panemisest tööandja õlgadele, ükskõik mis protsendist me siin ei räägi, ja...

Jätka lugemist

Marina Kaas Äripäeva arvamusloos: mis planeedilt need meetmed tulevad?

Eelmisel nädalal avaldatud KredExi kriisilaenude paketi tingimuste lugemine tekitas šoki ja küsimuse: mis planeedilt on inimesed, kes koostasid nende meetmete tingimused? Kriisiabi ei ole äri, kirjutab EVEA asepresident ja ManNet Partners Baltics OÜ juhtiv partner Marina Kaas tänases Äripäeva arvamusloos. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas korduvalt, et nii struktuuritoetuste tingimused kui riigiabireeglid lastakse kriisiga võitlemisel sisuliselt vabaks ja peamist abi peavad saama väiksed ja keskmised ettevõtted. Ka peaminister Jüri Ratas mainis oma kriisiaegsetes avaldustes...

Jätka lugemist

#SMEtoo. Taas probleemid ehitusregistriga

Nimelt otsustati eelmise aasta lõpus taas uuendada ehitusregistrit (EHR), ja nagu ikka rikuti ära ka töötavad osad. Juba mingid päevad ei saa EHR-is väljastada energiamärgiseid olemasolevatele hoonetele. Suheldes teisipäeval (07.01.2020) nende klienditoega, öeldi, et nad on probleemist teadlikud, et see olevat parandatud ja loodetavasti järgmiseks nädalaks (!!!) saavad nad vastava paranduse ka EHR-i sisse viidud. Tore IT riik! Kredex nõuab energiamärgiseid, kuid tarkvara, millega seda väljastada, ei tööta. Ja sellega lihtsalt venitatakse. Mina pean omakorda klientidele seletama, et miks...

Jätka lugemist

#SMEtoo. Maksuamet aitab ettevõtjatel turul ausalt konkureerida!?

“Tere! Helistan Teile maksu-ja tolliametist, olen maksuaudiitor …. Kas ma räägin ettevõtte … juhatuse liikme …?” “Tere. Jah, räägite.” “Maksuametil on käimas suhtlus ettevõtjatega, et uurida, kuidas Teil läheb ja kuidas saaksime Teile kasulikud olla. Selleks puhuks sooviksime Teiega kohtuda. Pakun  välja sellist kiiret aega nagu üle-ülehomme Tallinnas maksuameti kontoris.” “Ma saan aru, et see on kohustuslik kohtumine?” “Kohustuslik just ei ole …, aga soovituslik. Midagi kartma ei pea.” “Vabandust, aga mulle ei sobi see aeg, kuna ma ei ole sel ajal Tallinnas, ja tulen alles...

Jätka lugemist

#SMEtoo. Piinlik olukord e-riigis

Eile läksin ühte meie pankadest, et kätte saada valmis saanud juriidilise isiku pangakaart. Täiesti tavapärane tegevus. Planeerisin selleks mõne minuti ja jätsin pere autosse ootama. Aga selgus, et ma ei saa kaarti kätte enne, kui olen täitnud ära kahelehelise (neli lehekülge) paberi: KLIENDIANDMETE ANKEET (juriidiline isik). Prille ma kaasa ei võtnud, sest ei pidanud seda kaardi kätte saamisel vajalikuks. Nüüd selgus, et tekst ankeedipaberil on suuremas osas nii väikeste tähtedega, et minul (oma pisut halvenenud nägemisega) seda täita oleks olnud üsna piin. Ometi oli paberiruumi küll ja küll. Ettepanek:...

Jätka lugemist

Mõelgem esmalt väikestele, päriselt!

Eesti ettevõtluspoliitika oma ülimas liberaalsuses kohtleb kõiki ettevõtteid võrdselt, kuid tegelikkuses asetab see väikeettevõtted suurtega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, kirjutab EVEA asepresident Marina Kaas. Fraasid „Väike on ilus“, „Väikeettevõtlus on majanduse selgroog“, „Mõtle esmalt väikestele“ on strateegilistes programmides ja poliitilistes sõnavõttudes tugevalt ära leierdatud. Paraku jäävadki need loosungiteks, kuna Eesti ettevõtluspoliitika lähtub universaalsest lähenemisest ehk võrdsetest tingimustest nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Pealtnäha paistab see õiglane...

Jätka lugemist

#SMEtoo. EMTA diskrimineerib väike ja keskmise suurusega ettevõtete juhte

Eesti Maksu ja Tolliameti veebilehel on teade, et 2019. aasta 1. aprilliks peavad töötajate registris olema kõik kanded koos aadressi ja ametinimetusega. Logisin siis EMTA-sse sisse ja soovisin alustada enda, kes ma olen ettevõtte juht, registreeringu täiendamisega. Aadressiga ei olnud probleeme, kuid probleem tekkis ametinimetusega. Juhtide all on kirjas ainult Suurettevõtte juhid, Seadusandjad ja muud tippametnikud. Edasised juhid on kõik juba kitsamad tasemed, nagu turundusjuhid jne. Ehk kõik väikeettevõtete ja ka keskmiste ettevõtete juhatajad peavad hakkama iga kord käsitsi täitma ametinimetusi...

Jätka lugemist

#SMEtoo. Põllumees ja mullaproov

Mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamisega tegelev põllumees peab iga viie aasta tagant mullaproovi võtma. Kui haritava maa kogupind on üle 10 ha, siis peab laskma võtta proovi akrediteeritud proovivõtjal. Proovivõtjaks saab, kui läbida mingid kursused, mis on sisult nii lihtsad, et normaalse IQ-ga inimene teeb selle proovivõtmise juhendi järgi ära. Aga kursused maksavad, ja mitte vähe. Samas diplomeeritud (ülikooliharidusega) keemik, kes diplomist lähtuvalt peab suutma võtta ükskõik millist proovi ükskõik kust, seda teha ei tohi, sest mingi bürokraat ei luba! PANE TÄHELE! Eesti Väike- ja Keskmiste...

Jätka lugemist

#SMEtoo. Turutõrkest põhjustatusd ettevõtluse lõpp maal

Riigi Kinnisvara AS tegi meie firmale ettepaneku rentida Jänedal ruumid suurusega 127 ruutmeetrit hinnaga 5,9 €/m2, mille sisse on arvestatud juba küll kõik kulud. “Probleem” on selles, et sama raha eest (ja ka odavamalt) saab pinna nii Tallinnas, Rakveres kui ka loomulikult mujal. Tegemist on küll vara omaniku ehk Riigi Kinnisvara AS-i reaalsete kuludega, ja midagi pole sisuliselt ette heita, aga kuidagi väga hapu tundub see asi. Reaalsus on see, et tuleb kolida väiksele pinnale või Jänedalt ära. Kaotab Riigi Kinnisvara AS,  kaotame meie. Pikas perspektiivis kõik Eesti kodanikud...

Jätka lugemist