Skip to main content

EVEA seisukohad 2025. aasta alampalga läbirääkimisteks

Postitatud .

Seoses Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu läbirääkimistega 2025. aasta alampalga tõstmise küsimuses esitas EVEA väike- ja keskmiste ettevõtjate seisukohad järgmise aasta alampalga osas ning ettepanekud väikeettevõtjate esindatuse tagamiseks edaspidistel läbirääkimistel. 1) 2025. aasta alampalkAlampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning sellega paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend...

Jätka lugemist

2025. aastaks kavandatav alampalga tõus  tähendab hukatust väikeettevõtetele

Postitatud .

mikro- ja väikeettevõtete ning nende töötajate tegelikuks kaitsmiseks peab 2025. aasta alampalga tõus jääma alla 32 euro (alla 4 protsendi) alampalga läbirääkimistel seniste partneritega võrdväärselt esindatud Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu. Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju eelkõige neile väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule, kuna nad ei ole suutelised enam püsima hinnakonkurentsis. Seetõttu tuleks 2025. aastal töötasu alammäära (alampalga) tõus sootuks ära jätta või teha seda minimaalselt...

Jätka lugemist

EVEA seisukohad majanduse olukorra ja plaanitavate maksumuudatuste kohta. Sotsiaalpartnerlus ja alampalk.

Postitatud .

Koalitsioonileppes 2024-2027 on kokku lepitud, et kehtestatakse julgeolekumaks, mis kehtib kuni 31.12.2028 ja mille osadeks on (lisaks eraisikute tulumaksu tõusule) 2%-line lisanduv käibemaks alates 2025. aasta keskpaigast ning 2%-line maks ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast. Samuti on avalikkusele esitletud alternatiivset ettepanekut maksustada ettevõtte kasumi asemel täiendavalt ettevõtte palgafondi ning Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on omapoolse alternatiivina pakkunud välja ettevõtte bilansimahult arvutatava riigilõivu idee. Eesti Väike- ja Keskmiste...

Jätka lugemist

Töökeskkonna riskianalüüs mikroettevõttes – EVEA lihtsustusettepanekud

Postitatud .

Seoses sellega, et Tööinspektsioon saatis hiljuti 22 000-le mikroettevõtjale teavituse töökeskkonna riskianalüüsi puudumise kohta, on paljud ettevõtjad hetkel olukorras, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab kõiki tööandjaid koostama töökeskkonna riskianalüüsi ja esitama selle Tööinspektsioonile. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) peab töökeskkonna riskianalüüsi oluliseks tööriistaks, mis aitab maandada tervisekahjustuste ja tööõnnetuste riske ettevõtetes. Samas leiame, et tänane regulatsioon ei arvesta piisavalt mikroettevõtete...

Jätka lugemist

EVEA Europarlamenti kandideerijatele: kui VKE-del läheb hästi, hästi läheb ka Euroopa majandusel

Postitatud .

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) on nii Eesti kui kogu Euroopa majanduse edasiviiv jõud. VKE-d hoolitsevad kodanike igapäevaste vajaduste eest, tagavad tööhõive ja edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust. Need ettevõtted on enamasti juhitud omanike poolt, kes on huvitatud oma kogukondade pikaajalisest arengust, edendavad kestlikke muutusi ning aitavad säilitada pärandit, väärtusi ja oskusteavet. Selleks et VKE-d saaksid oma rolli ühiskonnas edukalt täita, peavad poliitikakujundajad arvestama VKE-de eripäradega. Tuletame meelde, et suuremal osal Euroopa ettevõtetest (93%) on vähem...

Jätka lugemist

EVEA taunib ettevõtluse häbimärgistamist ja osaühingute ning maksupetturite vahele võrdusmärgi panemist

Postitatud .

Rahandusministeeriumi plaan hakata arutama võimalusi, kuidas eelarveaugu täitmiseks seada erinevaid piiranguid ja nõudmisi väikestele äriühingutele, muuhulgas näiteks maksustada osaliselt osaühingu omanikele makstavad dividendid sotsiaalmaksuga, seada ülempiir teatud kuludele,   tekitab ebaõiglust ega anna riigile oodatud tulemust. Ministeerium ei ole seni esitanud mingeid analüüse, kui palju riigi hinnangul  on jäänud ettevõtjatelt makse saamata ning kui palju loodetakse uute survemeetmete abil kokku koguda. „EVEA ootab rahandusministrilt ka selget seisukohta – kui palju riigi arvates osaühingute...

Jätka lugemist

Eesti majanduspoliitika plaan – MKM esmane alusdokument

Postitatud .

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud pikaajalise majanduspoliitika plaani (29.01.2024), mis tugineb eelkõige sellele, mida ettevõtjad on eri formaatides välja öelnud, mis on nende ootused riigile majanduspoliitika kujundamisel. Fail allalaadimiseks: 2024.01.29 majanduspoliitika dokument Sissejuhatus Eesti on jõudnud rikaste riikide jalamile, maailma kõige jõukama veerandi hulka. Sisekogutoodangu arvestuses elaniku kohta on Eesti riikide nagu Saudi-Araabia, Hispaania, Korea ja Jaapani kannul. 2024. aasta alguseks ei ole Eesti enam odava tööjõu ega toormega maa. Senised konkurentsieelised...

Jätka lugemist

Töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide aruandest

Postitatud .

MKM-i palvel analüüsis EVEA töötervishoiu ja tööohutuse seadust väikeettevõtjate seisukohast. Tõime esile probleemid ning pakkusime välja võimalikke lahendusi (kiri MKM-i 12.12.23) : Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020  tunnistab Euroopa Parlament, et töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamisel ettevõtte tasandil on oluline arvesse võtta mikro- ja väikeste ettevõtjate olukorda, erivajadusi ja raskusi nõuete järgmisel ja kutsub komisjoni, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri...

Jätka lugemist

EVEA seisukohad Tarbijakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta

Postitatud .

Hr Tiit Riisalo Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium EVEA seisukohad Tarbijakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta Kooskõlastusringile on saadetud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), mis puudutab ostukviitungi ja e-arve väljastamisega seotud küsimusi. EVEA põhimõtteliselt toetab VTK-s väljapakutud lahendusi. Samas juhime tähelepanu ka mõnele probleemkohale. 1. VTK ühe tulemuse kohaselt kohustub kaupleja väljastama tarbijale paberil ostukviitungi üksnes siis, kui tarbija sellest kauplejat eelnevalt teavitab. Siiski tuleb paberil ostukviitung...

Jätka lugemist