Pr. Sille Kraam

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandusarengu osakond

22.08.2020

  1. Peame vajalikuks keskenduda selles voorus turismiga seotud valdkondadele ja ettevõtetele, kes ei ole saanud taotleda toetust esimeses voorus ning kelle käibekaotus on suurem, pikaajalisem ning mida ei leevenda olulisel määral siseturism.
  2. Kõige markantsem kategooria on käsitöö- ja suveniirikaubandus, mis on oluline osa turismi infrastruktuurist. Selle segmendi käive kadus kohe märtsis 2020 sisuliselt täielikult ning seoses kestvate reisipiirangutega ei ole siiani isegi minimaalsel määral taastunud. Kuna see segment elatub vaid välisturistide arvelt, sõltub taastumine inimeste vaba liikumise taastumisest ning on hetkel prognoosimatu.  Mitmed Tallinna Vanalinna poed on juba oma uksed sulgenud.  Selle segmendi ettevõtete ühiseks jooneks on asukoht peamiste turismi vaatamisväärsuste või magnetite läheduses, kus äripinna rendihinnad on eriti kõrged.  Toome mõned näited Tallinna vanalinna käsitöö- ja suveniiripoodide ruumide rendikuludest kuus:

Raekoja Plats 13, 100m2, 5000 eur + km 20%

Pikk tn. 1, 75 m2, 4300 eur + km

Kohtu 10, 110 m2, 2371 eur + km

Toom-Kooli 21, 45 m2, 1493 eur + km

(rendihinnad all-linnas ja ülalinnas erinevad kordades!)

Lisanduvad kommunaalkulud 3-5 eur/m2.

Kui arvestada, et 90-100%-line käibekaotus on kestnud paludes sellistes ettevõtetes juba 6 kuud ning kestab edasi, samas – müügipindadesse on tehtud olulised investeeringud ning nende asendamine odavamatega ei ole võimalik, oleks oluline toetada nende ettevõtete säilimist ulatuses, mis võimaldaks katta vähemalt hädavajalikke rendikulusid. Eeltoodud numbrite valguses ei ole plaanitav ühekordne toetus kuni 5000 eur enamusele  piisav või üldse mõjuv. Ühe ettevõtja sõnul oleks see pigem “kirsturaha”.

Ettepanek –võiksid saada toetust kui käibe langus on min 60% ja toetus sõltuvalt 2019 makstud tööjõumaksudest : 100% vahemikus 2,000-30,000€

  1. Soovime kindlasti lisaks käsitööpoodide toetamisele, et toetust saaksid ka käsitöö – ja suveniiride tootjad, -meistrid ja -kojad kes on hetkel väga raskes olukorras, ning kelle töö ja töökohad on seotud turismi elavnemisega. Kui suveniiripoodide ja käsitöölaatade majandustegevus seiskus seoses eriolukorra väljakuulutamisega ja piiride sulgemisega, kaotasid oma töö ja sissetuleku ka kõik suveniiri- ja käsitöötootjad. Nad ei ole tihtilugu aktiivsed jaemüüjad, vaid müüvad enda tooteid suveniiri- ja käsitöökaupluste kaudu ning tihti ka otse ekspordiks. Kuna rahvusvaheline turism on hetkel kadunud kogu maailmast, siis käsitöö tootmisega tegelenud ettevõtetel puudub võimalus. Eesti käsitöö eksportijatel on kadunud tellimused Rootsi, Norra, Soome ja Taani käsitööd müüvatelt ettevõtetelt. Puuduvad tellimused kuna puuduvad turistid. Käsitöö tootja on otseselt seotud turismiga. Samas tuleb tunnistada, et sihtgruppi kuulumise kriteeriumeid on raske määratleda. Kindlasti ei saa see olla EMTAK kood, kuna see on tihti pandud ekslikult või sarnaste tööstuslike tegevuste põhjal ja ei näita käsitöölise staatust.

Ettepanekud oleksid:

  • Eraldada suveniiri- ja käsitööpoed  ning suveniiride ja käsitöö tootjad eraldi sihtgruppi.
  • Puhka Eestis nimekiri, kus on välja toodud peale kaupluste ka meistrikojad;
  • Oma tegevuse profiili kinnitavad veebi – või sotsiaalmeedia lehed;
  • Käsitöö katusorganisatsioonide liikmete nimekirjad.

Nt. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidul on ka märgi Tunnustatud Eesti Käsitöö https://folkart.ee/ettevotlus/tunnustatud-eesti-kasitoo/margise-saajad/   kandjate ja Paikkondade Käsitöökesksuste nimekiri https://folkart.ee/ettevotlus/paikkondade kasitoo/  lisaks veel igal aastal kontrollitud toetajaliikmete nimekiri: https://folkart.ee/ettevotlus/toetajaliikmed/    Antud nimekirjad on otseselt seotud ettevõtlusega. Käsitööliidu tavaliikmed on MTÜd, kelle liikmed on omakorda maakondlikud seltsid ja käsitööettevõtjad.

Käsitööettevõtjaid erinevate EMTAK koodidega, koos FIE-dega on Eestis arvatavasti kokku 400 ringis, see on  paari aasta tagune uuringu number, mille tegi Konjunktuuriinstituut, kahjuks ei suutnud meie  seda dokumenti kiiresti leida.

Eelmisest EAS’I kriisiabi voorust on jäänud välja nii 100 000 eurost suurema käibega kaubandusettevõted, kui käsitöötootmisega tegelevad FIEd ja OÜ-d, kellel ei olnud täiskohaga ning töölepinguga töötajat, aga kes on enda osaajalistele jt. lepingutega töötajatele tasunud samaväärset palka. Käsitööettevõtjate puhul tuleks loobuda tööjõumaksude kriteeriumist, vaid arvestada toetust proportsioonis 2019.a. käibega. Meie ettepanek on toetada käsitöö- ja suveniiride tootjaid üle 40% käibelanguse  korral 10% ulatuses 2019 a. käibest, kuid mitte üle 30 000 eur. 

  1. Ettepanek: Mitte defineerida majutusteenust läbi 9%-käibemaksuga maksustatud käibe ja mitte teha võrdlust 2019.a. sama perioodi 9% km-ga müügiga. See välistab taaskord suure osa väiksemaid, kuid atraktiivseid teenusepakkujaid, s.h. mitte-käibemaksukohustuslasi (eriti suur on nende osakaal hooajaliste maaturismi ettevõtjate hulgas). See välistab ka neid , kes on alustanud tegevust või   registreerus km-kohustuslaseks sügisel 2019 või alles 2020.aastal. Selline lähenemine on väga diskrimineeriv just kõige väiksemate ja nooremate ettevõtete suhtes. Ettepanek on defineerida majutusteenust ainult läbi EMTAK’i, toetada neid, kellel see on põhitegevusala (käibe järgi)  ning võrrelda 2020 a langust  ettevõtte käibega põhitegevusalal samal perioodil 2019.a. Nende osas,  kes alustas 2019 a. augustis ja  hiljem, võrrelda mai- juuli (või juuni- augusti) 2020 käivet kogu kriisieelse tegevusperioodi keskmise 1  kuu käibega. Seda põhimõtet soovitame rakendada kõigi sihtgruppide korral.
  2. Tellimusveo pakkujatel ja konverentsikorraldajatel on tingimus “2019 tööjõumaksud min 10 000 EUR”. Vaadates  Eesti TOP 20 konverentsikorraldajate tööjõumaksud (creditinfo.ee),  20 firmast mis on TOP-is ainult 4-l olid tööjõumaksud suuremad kui 10,000€. Konverentsikorraldajad tihti kasutavad alltöövõtu ning oma püsipersonal on minimaalne. Samas panustavad nad riigieelarvesse nii teiste oluliste maksude kaudu, kui maksejõuliste turistide riiki toomisega. On ettepanek jätta tõõjõumaksude miinimumlävend kõigi sihtgruppide osas välja, asendades seda vajadusel “riigimaksudega”.
  3. EAS’i enda väljatoodud statistika ning ka tagasiside ettevõtjatelt näitavad, et käibe taastumine toimub kõige paremini toitlustussektoril, millel on ka kõige rohkem võimalusi ümberprofileeruda siseriiklikule klientuurile. Teisalt, suuremalt jaolt ei ole toitlustuses täna enam elus neid ettevõtteid kelle käive kukkus ka juunis/juulis 40% ja enam. Suvekuudel ikka rahvast liikus ja siseturisti ka. Väga suur osa toitlustusettevõtjaid on ka saanud toetust EAS’i maikuu voorust. Kuna tingimusi pakutud skeemis ei ole võrreldes maikuuga muudetud ning kevadel jäi alameetmest osa raha kasutamata, ei ole arusaadav, kellele see toetus on see kord suunatud. Tõenäoliselt seda toetust ei saa küsida ausad ettevõtjad, kellel hing sees. Pigem võib see meelitada kohale neid, kes tegelikult juba otsuse teinud sulgemise kohta ja nüüd veel viimast toetust küsima tulevad. On ilmselge, et kui märts, aprill, mai, juuni ja juuli on ettevõtte käive 40% ja rohkem langenud, siis ta ei eksisteeri enam või lõpetab lähiajal ikkagi tegevuse. Ettepanek selles voorus toitlustussektorit mitte toetada.
  4. Samas jäi meile ebaselgeks, miks, vaatamata EAS’i eelviidatud käibelanguse statistikale toetatud ettevõtjate hulgas, ei ole antud voorus plaanitud toetada reisiettevõtjaid (reisibürood ja reisikorraldajaid). Nendel, sarnaselt suveniirimüüjate- ja tootjatega, kadus sisuliselt kogu turg määramata ajaks. Kui sellele segmendile ei ole ettenähtud  eraldiseisvat toetusmeedet, palume kaaluda selle sihtgrupi lisamist, tingimusel, et toetusele kvalifitseeruvad ettevõtted, kes varasemas voorus taotleda ei saanud (nt. väiksemad ettevõtted).

Palume võimalust oma ettepanekuid täiendavalt selgitada ja nende üle MKM’I esindajatega  arutleda.

 

Lugupidamisega

Marina Kaas

EVEA asepresident

marina@evea.ee

50 21 484

 

 

Kommentaarid