07.01.2022
Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida EVEA liikmete sisulisi seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile.
EVEA on seisukohal, et Eestit esindavatel asutustel on vajalik ja kohane juhtida Euroopa Liidu institutsioonide tähelepanu sellele, et subsidaarsustähtaegade määramine peab olema mõistlik ja eluliselt rakendatav ning tähtaja alguseks peavad liikmesriikidele olema kättesaadavad kommenteeritavad eelnõud liikmesriikide keeltes.
EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud direktiivi eelnõu platvormide kaudu töötavate inimeste töötingimuste kohta ei ole esitatud kujul Eestile sobilik ega vajalik kuna ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga – mikro- ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda mikroettevõtteid 93,73% ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Meil puudub ka vajadus platvormitöötajate töö reguleerimiseks (loe: väidetav sotsiaalsete tagatiste andmiseks ja platvormitöö reguleerimiseks viisil, mis direktiivi koostajate hinnangul vastaks platvormitöötajate tegelikule töökorraldusele) direktiivis sätestatud viisil.
Arenguseire keskus on 02.06.2021 lühiraportis toob välja platvormitöö statistika – 2021.a. seisuga on vaid platvormitööst elatuvaid inimesi on Eestis vähe: Ainus sissetulekuallikas on platvormitöö 4,4% platvormitöötajate jaoks (ca 2500 inimest) ning see osakaal ei ole võrreldes 2018. aastaga kasvanud.
Kõik ülejäänud platvormitöö tegijad on platvormitöö valinud oma põhitöö kõrvale täiendava sissetuleku teenimiseks (loe: näiteks M. Repinski juhtum) ning sotsiaalsed tagatised on neil töötegijatel põhitöökohalt.
Võrreldes platvormitöö tegijatega on Eestis täielikult kaitseta ja sotsiaalsete tagatisteta kümned tuhanded mikro- ja väikeettevõtjad ning vaatamata EVEA aastatepikkusele selgitustööle ja sisulistele ettepanekutele ei ole riik seda probleemi lahendanud.
Selle asemel on riik aga lahkesti nõus toetama EL regulatsioone, mis Eesti kontekstis on ebaolulised või lausa kahjulikud.
Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust (tuleb arvestada, et ka platvormitöö kasutajad on Eestis reeglina väikesed ja keskmised ettevõtted) ning jätab arvestamata, et eelnimetatud ettevõtetele ei ole jõukohane direktiivi eelnõus esitatud keerukate õiguskonstruktsioonide rakendamine viisil, et ka ettevõtte huvid oleksid kaitstud.
Tegu on väga kallutatud regulatsiooniga.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on paindlikus.
Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud ja teise poole huve arvestav kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete (loe: Eesti ettevõtete enamiku) ning keskmiste ettevõtete sisuliste vajadustega.
Oleme täna (olukorras, kus nii õigusloomes üldiselt kui ka koroonakriisis on just mikro- ja väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et väikeettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat halduskoormust EL direktiividega, mida siis kiireloomulisena ja 110% määras Eestis üle võetakse.
Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud.
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA asepresident