Vabariigi valitsus on koostanud rohepöörde tegevusplaani eelnõu (avaldatud 19.12.2022), tutvuda saab siit
EVEA nõustub suures plaanis Rohepöörde tegevusplaanis püstitatud eesmärkidega, samuti valdkondadega, mida rohepööre puudutab.
Kuivõrd meid huvitab peamiselt tegevusplaani rakendamise pool, siis kahjuks me seda tegevusplaanist ei leidnud. Jääb ebamääraseks, kes on erinevate tegevuste elluviijad ja rohepöördest otseselt kasusaajad. On küll määratud vastutavad ministeeriumid, kuid millised ettevõtete grupid või sektorid, sh avaliku sektori ettevõtted, on kavandatud rohepöörde osapoolteks, jääb selgusetuks.
Siinjuures EVEA kordab oma varasemaid seisukohti:
Rohepööre saab õnnestuda vaid juhul, kui selle elluviimisesse kaasatakse kogu ühiskond – iga ettevõte ja iga elanik peab olema rohepöördest kasusaaja. Analüüsinud erinevaid arengukavasid, millele tegevusplaan viitab, võib siiski teha üldistuse, et antud seisuga on rohepöördest saamas eliidiprojekt, kus kasusaajateks on pigem suurfirmad, sh riiklikud ja turu suhtes valitsevat mõju omavad ettevõtted.
Kuivõrd tegevusplaan ei ole varustatud eelarvega, siis on raske prognoosida või anda lõplikku hinnangut kavandatavale Rohepöörde tegevusplaanile.
EVEA tuletab siinjuures meelde, et Eesti majanduse selgrooks on VKEd, moodustades 99,88% tegutsevate ettevõtete koguarvust, 90% erasektori tööhõivest, 84% erasektori põhivara investeeringutest, 78% ekspordimahust, 78% erasektori kogukäibest, 76% kogutud sotsiaalmaksust ja 75% kogutud tulumaksust. Seega VKEde kõrvalejätmine rohepöörde elluviimisest oleks suur ebaõnnestumine.
Veelgi enam, EVEA leiab, et rohepöördest tuleb teha Rahvaprojekt, kus rohepöörde turuosalisteks ja kasusaajateks peaksid olema kõik Eesti inimesed ja VKEd. Rahvaprojekt peab olema motivaatoritele ülesehitatud projekt, kus iga elanik ja ettevõte on huvitatud osalema rohepöörde elluviimises ning saab osa rohepöördega loodavatest lisandväärtustest ja eelistest. Sellise kaasamisega on võimalik potentsiaalsetest rohepöörde vastastest tekitada laialdane toetusrühm rohepöördele.
Selleks, et kaasata kogu ühiskond rohepöördesse, pakume lahenduseks emiteerida riigi poolt Rohepöörde väärtpabereid (RVP), mida jagatakse võrdsetes osades kõikidele EV elanikele (“Roheosakud”). Väärtpabereid (RVP) saab kasutada üksnes rohepöörde eesmärkidega seotud investeeringute eest tasumiseks. Näiteks investeeringud taastuvenergia tootmisesse, investeeringud energia kokkuhoiuks, sh hoonete soojustamiseks, investeeringud energia salvestamiseks, sh salvestusjaamade ehituseks, osaluse ostmine energiaühistutes, osaluse ostmine ringmajandusettevõtetes, elektriautode soetamine, keskkonnainvesteeringud, investeeringud mahepõllumajandusse jms.
RVP-de katteallikateks võiksid olla EL tõukefondide vastavad vahendid, riigieelarves rohepöörde toetamiseks mõeldud vahendid ja riigi võlakirjad, mida riik emiteerib rohepöörde elluviimiseks.
Järgnevalt toob EVEA ära oma seisukohad meie arvates kõige olulisemate rohepöörde teemade kohta.
Energeetika
EVEA leiab, et Eesti Energeetika vajab uut energiatootmise mudelit.
Lähtuvalt rohepöörde rahvaprojekti ideest ja vajadusest ehitada üles julgeoleku seisukohalt kõige vähem haavatav energiatootmise mudel, teeb EVEA ettepaneku loobuda seni kavandatud peamiselt tsentraalsest energiatootmise mudelist ja asendada see laiapindse ehk hajutatud energiatootmisega, kus igal inimesel ja ettevõttel peab olema õigus ja praktiline võimalus toota, salvestada ja müüa võrku taastuvatest allikatest toodetud energiat.
Laiapindsel energiatootmisel on mitmeid eeliseid, millest põhiline on selle stabiilsus ja töökindlus kriisiolukordades nii võimalike relvastatud konfliktide kui ka looduskatastroofide puhul. Kümneid tuhandeid hajali paiknevaid energiatootjaid ei ole võimalik lihtsal viisil ei haavata ega hävitada, vastupidiselt tsentraliseeritud energiatootmisele. Laiapindsel mudelil on positiivne regionaalpoliitiline mõõde, sest rohepöörde hüved ja tootmisest saadav tulu jagunevad laiade masside vahel, jõudes nii üle kogu maa laiali asetsevate inimeste ja VKEdeni. Laiapindne mudel suurendab konkurentsi, millest võidavad kõik tarbijad. Oluline on ka see, et omatoodetud energia on stabiilne tuluallikas, seega parandab VKEde ja inimeste vastupidavust tulevaste võimalike kriiside suhtes.
Laiapindse mudeli rakendamine eeldab olulist muutust elektrivõrkude arendamisel ning riigi panust „tarkade võrkude“ väljaarendamiseks.
EVEA on seisukohal, et suurt mereparki võivad asendada hajali asetsevad tuhanded vertikaalsel teljel töötavad väiketuulikud, mis on tänase teadmise juures päikeseparkidest ca 1,5 korda kuluefektiivsemad ja millede negatiivne keskkonnamõju on kordades väiksem kui suurtel elektrituulikutel.
Ringmajandus
Elutsükli läbinud tooted on muutumas sisendiks ehk kaubaks teisese toorme allikana uuele tootmistsüklile ehk nii nagu looduses, kus iga elutsükli läbinud organism muutub sisendiks järgmise organismi toidulaual, on vaja ringmajanduse kaudu jõuda sama olukorrani asjade maailmas.
Ringmajanduse elluviimise edukus sõltub eelkõige sellest, kui suur osa kasutatud ressursist jõuab kokku kogutuna ja sorteerituna ümber töötlemisse ja taaskasutusse.
Võtmeküsimuseks on siin motivaatorite loomine inimestele ja ettevõtetele -koguda, sorteerida ning üle anda elutsükli läbinud asju.
Seetõttu teeb EVEA ettepaneku kujundada välja olukord, kus sorteeritud jäätmete ja kasutatud toodete loovutamise eest makstakse nende loovutajatele, mitte vastupidi. Teisisõnu – jäätmetele tuleb luua väärtus ja hind. See ongi rahvaprojekt ringmajanduses, mis garanteerib mh ka selle, et loodusest korjatakse kokku ja suunatakse taaskasutustsüklisse ka juba sinna viidud jäätmed.
Riigi rolliks peaks olema siinjuures vastavate regulatsioonide loomine (turukorraldus).
Tugimeetmed VKEdele rohepöörde elluviimiseks
Soovime eriti rõhutada VKE-de laia kaasamise tähtsust rohepöördesse, nt. mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud nõustamise- ja investeeringutoetuste ning sooduslaenude abil, kuna just nendel ettevõtetel on suurimad takistused oma roheprojektide arendamisel ja rahastamisel. Toome konkreetselt välja detailse tegevuste loetelu meetmed 8.16 ja 8.17 – Rohefond ja selle lisarahastamise plaani. Rohefondi praegune kontseptsioon on suunatud erainvesteerimisfondidele ja investeeringutele high-tech iduettevõtetesse, seega ei ole fondi kasusaajate ringis laiemalt VKEsid. Leiame, et see kontseptsioon vajab muutmist.
Täiendavalt juba planeeritud meetmetele on vajalik luua EL ja siseriiklike rahastamisallikate põhjal investeeringute tugimehhanism mikro- ja väikestele ettevõtetele olemasolevate rohetehnoloogiate kiiremaks rakendamiseks. Uute tehnoloogiate arendamiseks näevad Rohepöörde tegevusplaan ja TAIE-strateegia suuremahulist rahastamist, aga neid tehnoloogiaid ei teki 3 aasta jooksult, samas rohepöördega saab ja tuleb alustada juba täna, rakendades ettevõtete tööprotsessides võimalikult laialt olemasolevaid kliima- ja keskkonnasõbralike lahendusi. Soovitame lisada detailse tegevuste loetelu punktidele 8.26 ja 8.35, et neid tegevusi viiakse läbi koostöös erasektori esindusorganisatsioonidega.
EVEA ei pea õigeks, et hoonete energiatõhususe tegevused on Tegevusplaanis piiratud vaid elamufondiga ning ei puuduta ettevõtluseks kasutatavaid hooneid (Tegevusplaani eelnõu lk. 19 p.4, detailse tegevuste loetelu meetmed 4.7 ja 4.8). Ärihoonete soojustamine ja nendes taastuvenergia kasutuselevõtmine peavad olema samuti toetatavad ning selleks tuleb luua vastavad tugimeetmed.