Teema: Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine
Kellelea: Peep Peterson
Tervise- ja Tööminister
25.11.2022
Kutsehaiguste loetelu täiendamisest
Vastuseks Teie pöördumisele esitab EVEA alljärgnevalt oma seisukoha. Piirid töö ja eraelu vahel on hetkel olulisemalt hägusamad, kui need olid hetkel kehtiva tööohutuse ja töötervishoiu regulatsiooni vastuvõtmisel. Sellest tulenevalt on ka ohuteguritega (eriti psühhosotsiaalsete ohuteguritega) kokkupuute aega ja kohta sageli võimatu hinnata.
Kutsehaiguste loetelu täiendamine, jättes kogu muu regulatsiooni samaks, ei lahenda probleemi, vaid paneb tööandjatele, väikeettevõtjatele sageli üle jõu käiva, lisakoormuse. Järgmisel aastal jõustuva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuse kohaselt on ettevõtjale pandud hulk lisakohustusi töötervishoiu valdkonnas – näiteks analüüsib töötervishoiuarst ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. See haarab ka psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamist, kuigi sageli ei pruugi töötervishoiuarstidel selleks piisavaid teadmisi olla. Sisuliste tulemuste saavutamiseks on vaja täpsemaid kriteeriume, mille järgi hinnata psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamise piisavust, samuti detailsemaid menetlusreegleid analüüsi läbiviimise ja tööandja vastavate ennetustegevuste jaoks. Vastasel juhul on oht tööandjate lisakoormuse tekkeks.
Oleme korduvalt varem öelnud, ning kordame siinkohal, et EVEA hinnangul on vaja kogu tööohutuse ja töötervishoiu regulatsioon kaasajastada ning normikaupa regulatsioonide muutmine tekitab tööandjatele vaid massiivse finants- ja halduskoormuse (pidev riskianalüüsi ülevaatus ja täiendamine, segadused dokumentide nõuetelevastavuse osas jms) kuid sisuline tulemus on olematu – töötajate tervis ei parane.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ille Nakurt-Murumaa
President