Pressiteade
03.09.2020
Koostöös mitme turismi- ja sellega vahetult seotud valdkondade organisatsioonidega esitas EVEA majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile augustis ettepanekud turismi valdkonna kriisiabi täiendava vooru tingimuste kohta, mis võimaldaksid suunata abi eelkõige neile ettevõtetele enim kannatanud valdkondades, kes ei saanud taotleda toetust kevadises voorus.
Kuna suvi ja siseturism ei ole siiski pakkunud piisavat leevendust ettevõtetele, mis on orienteeritud peamiselt välisturistidele, ning ka edukamaid neist ähvardab sulgemine, millega kaasneks atraktiivse ja väljakujunenud turismiteenuste infrastruktuuri hävimine, peab EVEA väga oluliseks pöörata sellele probleemile valitsuse tähelepanu ning suunata turismisektorile täiendavad ja adekvaatsed abimeetmed.
Maikuus kiiruga disainitud ja EAS’i kaudu jagatud kriisitoetused ei olnud erinevate piirangute tõttu kättesaadavad paljudele turismiga seotud ettevõtetele, kelle käive kadus ära koos välisturistidega ja rahvusvahelise reisimise seiskumisega. Osa toetusrahast (5,8 miljonit eurot) jäi jagamata. Samas ei tekkinud kriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjate poolt erilist nõudlust riigi poolt pakutavatele või garanteeritavatele laenudele, mille Kredexile eraldatud potentsiaalne maht on 1,5 miljardit eurot. Riik deklareeris, et soovib järgmise abipaketi arendamisel konsulteerida ettevõtlusorganisatsioonidega, kuid enamusele ettevõtjate ettepanekutele kõlavad vastuväitena argumendid, et toetusteks raha ei ole piisavalt ning ettevõtjatele soovitakse pakkuda kriisiabi laenude vormis.
Kredexi käest saadud andmetel oli seisuga 10.08.2020 eraldatud otselaenude mahust taotlustega kaetud 13% ning käenduste mahust 3,8%. Kriisilaenude ja käenduste pakkumiseks on jäänud veel 4 kuud, kuid juba täna on selge, et nõudlus nende järgi on võrreldes eraldatud ressursiga väike.
Mitmes sektoris, aga eriti – turismis on taastumine ajaliselt raskesti prognoositav ning likviidsusprobleeme ei saa lahendada laenudega, sest hätta sattunud ettevõtted ei soovi ega julge võtta laenukohustusi ning ka krediidiasutused ei ole valmis turismisektorile laene andma, isegi riigi käendusel. Lisaks on pakutavate kriisilaenude tingimused üsna ebasoodsad. Täna võib suure tõenäosusega eeldada, et KredExi erakorraliste käenduste, ning võimalik, et ka otselaenude ressurss jääb suures osas kasutamata või kasutatakse üksikute suurettevõtete poolt.
EVEA koos mitme turismisektori organisatsiooniga pöördus valitsuse poole ettepanekuga tõsta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM’i) eelarve-siseselt KredExi vahenditest 50-75 miljonit eurot EAS’i alla täiendavate, täpselt sihitatud kriisiabimeetmete disainimiseks ja rakendamiseks, et aidata ettevõtjatel kriisi üle elada, ajakohastada oma ärimudelid, säilitada turismimajandus ja inimeste vaba liikumisega seotud muu ettevõtlus.
„Hetkel on riiklikus kriisiabi programmis tekkinud olukord, kus enim nõutud tagastamatute toetuste osas „loetakse sente“ ning toetuse suurus ei ole mingis seoses tegelike kriisikahjudega, samas kui KredExil on sadu miljoneid kasutamata ressurssi ning kõigile ettevõtjatele saadetakse lauspostitusega reklaami tungiva pakkumisega kasutada kriisilaene ja käendusi. Riik on otsustanud pakkuda ettevõtjatele kriisiabi nende endi kulul, mis on pragmaatiline, kuid üsna küüniline lähenemine. Lisaks, ei too see oodatud riigiraha säästu, sest täiendav laenukoormus ainult süvendab ettevõtjate koroonakriisist tekkinud raskusi ning kahandab lõppkokkuvõttes riigi maksutulubaasi,“ märkis EVEA asepresident Marina Kaas.
Loe palun EVEA ja turismiga seotud organisatsioonide pöördumist SIIN.
Pöördumisega ühinesid:
MTÜ Eesti Maaturism
Eesi Rahvakunsti- ja Käsitöö liit
SA Saaremaa Turism
Muhu Turismi Assotsiatsioon
Ida-Viru Turismiklaster
Täiendavad kommentaarid:
Marina Kaas
EVEA asepresident, marina@evea.ee, mob. 50 21 484