Riik on kehtestanud ülekohtuse nõude tööandjate suhtes, kes peavad hakkama üüripinna peal tegema radooniseiret ja vajadusel ka kõrgendatud radoonitaset likvideerima omal kulul. Millegipärast ei taha ametnikud aga aru saada, et sihtgrupp on täiesti vale, sest 0 ja I korrusel tegutsevad tööandjad ei saa kuidagi hakata tegema remonti talle mittekuuluvates ruumides, kirjutab Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni volikogu liige Annika Küüdorf.
Augusti alguses jõustus keskkonnaministri määrus, mille kohaselt peavad tööandjad hakkama uuest aastast tegema oma ruumides radooniseiret ja vajadusel rakendama meetmeid liiga kõrge radoonitaseme vältimiseks ruumides.
Nimetatud määruse koostamisel ega eelnõu kooskõlastamisel ei kaasanud keskkonnaministeerium Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA), mille kohta tegi EVEA ministrile septembri lõpus ka selgitustaotluse ja omad ettepanekud, kuid kahetsusväärsel kombel nentis ministeerium vastuses EVEA-le, et nende hinnangul pole täna võimalik enam midagi muuta.
Enamik määrusest puudutatud tööandjaid on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted. Leiame, et sedavõrd suurt hulka Eesti ettevõtteid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid puudutavate regulatsioonide kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada EVEA seisukohtadega. Seda põhjusel, et radoonimäärus toob ettevõtetele kaasa olulise halduskoormuse ja arvestatava rahalise kulu.
Keskkonnaministeeriumi vastuses EVEA-le tuuakse välja põhjused, miks on radooni seire vajalik. Samuti selgitatakse, et inimeste kaitse radooni kahjustava mõju eest on vajalik. Kirjeldatakse ka enne määruse jõustumist tehtud uuringuid.
Kahjuks ei selgu ministeeriumi vastusest, miks peavad selle seire ja radoonikaitse kinni maksma tööandjad, ja milliseid alternatiivseid eesmärke (projekteerimis- ja ehitusnormide muutmine vms) kaaluti. Vastusest ei selgu ka, kas tehti arvutused, kui palju läheb keskmiselt maksma ühele tööandjale (kehtima hakkava määruse puhul) radooni mõõtmine ja radooni kaitsemeetmete rakendamine ning töötajate tervisekontrolliga -ja kaotatud tööajaga seotud kulud.
Oleme nõus, et kõrge riskiga piirkondades tuleb uute hoonete ehitamisel ja kasutatavates hoonetes jooksvalt teha radooni osas järelevalvet. Samas on EVEA seisukohal, et määruse sihtgrupp on vale – tööandja ei saa ega pea selle teemaga tegelema. Tegelikult ei peaks ka hoonete omanikud sellega tegelema tagantjärele, vaid radooniriski maandamist tuleb alustada juba hoonete projekteerimisel ning selle teemaga tuleb sisuliselt tegeleda ehitamisel.
EVEA rõhutab, et määruse väljatöötamisel jäeti kaasamata kõige olulisemad huvigrupid – väike ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ongi enamasti 0 ja I korruse äripindade üürnikeks. Seega just kauplused, laod, töökojad, juuksuri-iluteenindussalongid, väikesed kontorid, aga ka meditsiiniasutused üürivad ehitiste omanikelt nendel korrustel ruume. Kindlasti ei ole hoonete omanike huvides, et täiendava halduskoormuse tõttu hakkaksid need samad üürnikud üürilepingutest loobuma.
Arvame, et kui praegu väikeettevõtjaist tööandjad oma kulusid ja võimalikku vastutust radoonimäärusest tulevate kohustuste täitmatajätmise korral hindaksid, siis lihtsam oleks neil aegsasti leida uued ruumid kõrgematel korrustel.
Ning, kes alles kavandab äripindade üürimist või ettevõtte tegevuse laiendamist, peaks kindlasti üle vaatama radooniriski leviala kaardi (https://www.envir.ee/sites/default/files/radoonikaart.pdf). Peale seda juba otsustama, millised täiendavad kulud talle lisanduvad muudele ettevõtluskuludele.
EVEA leiab, et radoonitaseme seire kulud ja võimaliku ümberehitamise kulud peab kandma ehitise omanik. Selleks aga, et omanik saaks neid kulusid kavandada ja ohjata, on vaja sellega tegeleda juba projekteerimisfaasis. Kindlasti tuleb muuta ära määruse sihtgrupp, kuna tööandjatele määrusega pandud kohustused ei ole mõistlikud.
Tööandja peab töötervishoiu– ja tööohutuse seaduse kohaselt tagama töötajatele ohutu töökeskkonna, kuid antud olukorras ei ole tööandjale pandud kohustused proportsionaalsed. Radoon ei ole tööandja tegevusest tingitud ohutegur ega ka tööprotsessiga kaasnev ohutegur töökeskkonnas.
Tekib küsimus, kas „radoonimäärusega“ võrdsustatakse suur hulk töötajaid kiirgustöötajatega? Kiirgustöötajatele on teatavasti vajalik kutsekiirituse dooside seire ning A-kategooria kiirgustöötajatele tavapärasest sagedasem tervisekontroll. Radoonimääruses sätestatud tööajapiiranguid ei näe täna kehtivad õigusnormid aga ette isegi A-kategooria (kõrgendatud kiirgusohuga) kiirgustöötajatele. Küll aga peavad seda hakkama rakendama väikeettevõtjad, kes üürivad pindu 0 ja I korrusel ministeeriumi suva järgi määratud kõrgendatud radooniohuga piirkondades.
Lugu ilmus Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/6440444/annika-kuudorf-ettevotjad-pogenege-aegsasti-esimestelt-korrustelt-sest-riik-lajatab-tugeva-malakaga