EVEA esindajat paluti osalema Postimehe online-debatil tööohutuse, riskianalüüsi vajalikkuse ja uuenenud Tööelu infosüsteemi teemal koos kahe teise ettevõtja ja tööinspektsiooni spetsialistiga. Hiljem otsustas tööinspektsioon, et soovib EVEAt kaasata siiski vaid kirjaliku intervjuu vormis. Tööinspektsioon kirjutas Postimehes sisuturundusartikli “Riskianalüüsi töövahend on suur abimees eeskätt väikeettevõtjatele”, milles kasutas EVEA presidendi Heiki Ritsi vastuseid vaid osaliselt. Allpool saad lugeda tööinspektsiooni küsimusi ja Ritsi vastuseid neile.
1. Kas ja kuidas aitab EVEA kaasa oma liikmete tööohutuse tagamisse? Mis meetmetega saaks seda veel parandada?
Vastus:
EVEA on väikeste ja keskmiste ettevõtjate esindusorganisatsioon ja EVEA põhikiri sätestab ühingu tegevused:
• väikeste ja keskmiste ettevõtjate ning füüsilistest isikutest ettevõtjate toetamine ning nende ühishuvide esindamine ja kaitsmine regionaalsel, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
• osalemine läbi osalusdemokraatia ja sotsiaalse dialoogi ettevõtluspoliitika kujundamisel Eestis;
• tõhusa esindussüsteemi loomine väike- ja keskmise ettevõtluse õiguste ja huvide kaitseks (esindatus komisjonides, nõukodades, juhtorganites, töögruppides jt. struktuurides, mis mõjutavad ettevõtluse arengut regionaalsel, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil);
• seisukohtade väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ettevõtluskeskkonda puudutavates küsimustes;
EVEA kutsub alati oma liikmeid ja kõiki ettevõtjaid üles õiguskuulekusele ning jõudumööda nõustame ja teavitame oma liikmeid ka kõigi liikmete jaoks olulistes üksikjuhtumites. Arvestades, et EVEA-l on üle 6200 liikme ja ühingul puuudub palgaline büroo, siis EVEA ei tegele üksikute õigusnormidega ja nende rakendamisegea.
2. Kas EVEA teeb oma liikmetele teavitustööd riskianalüüsi vajalikkuse teemal? Kas olete teavitanud ettevõtteid Tööinspektsiooni riskianalüüsi töövahendi võimalustest, mis muudavad riskianalüüsi koostamise mugavamaks ja lihtsamaks ka tavatöötajatele (st, selleks ei pea olema tööohtuse spetsialist)?
Vastus:
Eelmises vastuses selgitasime, mis on EVEA põhikirjalised tegevused ja ülesanded. Lisaks põhiülesannetele soovitame (ja läbi meie liikmete ka pakume) oma liikmetele koolitusi ning nõustamist (ka tööohutusalastes küsimustes). Muuhulgas nõustasime suvel ja sügisel ettevõtjaid, kes jäid hätta Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonna kasutamisega (riskianalüüsi üleslaadimine või koostamine).
3. Kas EVEA on jälginud varasemalt, kas või kellel assotsiatsiooni liikmetest on riskianalüüs tehtud?
Vastus:
Ei, EVEA ei ole varasemalt tegelenud ega tegele ka täna sellise info kogumisega (samuti ei kogu me andmeid selle kohta, kellel on maksudeklaratsioonid esitatud või esitamata või kas meie liikmed esitavad majandusaasta aruande tähtegselt või mitu % meie liikmete töötajatest on vaktsineeritud SARS CoV-2 viiruse vastu vms) ning meie liikmete hulka (rohkem, kui 6200 ettevõtet) arvestades poleks see vabatahtlikkuse alusel tegutsevale organisatsioonile ka jõukohane. Küll aga pakume nõu ja abi liikmetele, kes pöörduvad meie poole konkreetse murega (sealhulgas ka riskianalüüsi koostamise küsimused).
4. Uuringute järgi on keskmise suurusega ettevõtetel riskianalüüs tehtud 93% ettevõtetest, väikestel vaid 66%, millest see vahe võib tuleneda?
Vastus:
Võib oletada, et peamiseks põhjuseks on väikeettevõtjate (eriti mikroettevõtjate) väiksem haldussuutlikus ning vajalike kompetentside puudumine (muuhulgas puudub paljudel mikroettevõtjatel piisav arvutikasutamise oskus ja/või piisavad vahendid ettevõttevälise teenuse sisseostmiseks).
Lisaks sellele on erinevuse põhjuseks väikeettevõtete väga suur ülekaal – 99,8% Eesti ettevõtetest on väikesed (kuni 49 töötajaga) või keskmised (kuni 249 töötajaga), s.h. 98,4% on kuni 49 töötajaga ettevõtted – kuna ettevõtetes? Keskmistes ja väikeettevõtetes leidsid eelmisel aastal aset mitu surmajuhtumit, samas kui suurettevõtetes mitte ühtegi.
Vastus:
Peamiseks põhjuseks on see, et keskmisi ja väikeettevõtteid (VKE) on lihtsalt nii palju rohkem – 99,8% Eesti ettevõtetest on väikesed (kuni 49 töötajaga) või keskmised (kuni 249 töötajaga), s.h. 98,4% on kuni 49 töötajaga ettevõtted.
Suuri ettvõtteid on Eestis 2020.a. lõpu seisuga 175.
Väike- ja keskmisi ettevõtteid, kus on vähemalt 1 töötaja, seevastu 67 879.
Tööhõive statistika ütleb, et 2020. aasta lõpu seisuga töötas Eesti töötajatest kolmveerand – 77,73% – VKE-des. Suure riskiga tegevusvaldkondadest enamik (sealhulgas nt. metsandus, ehitus) on pea ülekaalukalt kaetud VKE-dega. Ehitus-, metsandussektori suured tegijad aga ka riigi omanduses olevad ettevõtted (nt Elektrilevi) teevad reeglina ainult peatöövõttu ja ostavad sisulise töö allhankijatelt (nt. RMK, Elektrilevi AS, suured ehitusettvõtted jne) ning kogu töötajaskond, kes ehitusplatsidel, raielankidel, elektriliinidel töötab (ja kellele muuhulgas peatöövõtjapoolne ohutuskoordinaator peaks tagama ohutu töömaa), on VKE-de palgal.
Juhime ka tähelepanu, et ühe aasta põhjal on pea võimatu ka mingeid põhjapanevaid üldistusi teha – meil on olnud hulk aastaid – nt. 2017; 2018; 2019 – , kus tööõnnetuste kurvas statistikas (sealhulgas raskete ja surmaga lõppenud õnnetuste osas) on esirinnas riigikaitse ja avalik haldus, elektrienergia, kaubandus.
Lõpetuseks – on kurb, kui püütakse vastandada väikesi ja suuri ettevõtjaid või kujundada avalikku arvamust, et väikeettevõtjad ei hooli oma töötajatest ning ignoreerivad teadlikult kehtivaid nõudeid. Nii see kindlasti ei ole – enamik väikeettevõtjaid on hoolivad, õiguskuulekad ja tublid maksumaksjad. EVEA annab nii täna kui ka tulevikus oma jõukohase panuse väikeettevõtjate teadlikkuse tõstmisse, kuid jätkuvalt on meie prioriteediks meie põhikirjas sätestatud ülesanded. Küll aga loodame riigi mõistvale suhtumisele ning jätkuvalt tahame koputada otsustajate südametunnistusele, et halduskoormus ei lämmataks ettvõtjaid.