Peamised õigusaktide muudatused 2025.aastast

MAKSUD, MAKSUVABA TULU MÄÄRAD

Julgeolekumaks

Julgeolekumaksu seadus kehtib kuni 31. detsembrini 2028.  

• Julgeolekumaksu seaduses sätestati ka Käibemaksuseaduse muutmine: alates 1. juulist 2025 suureneb üldine käibemaksumäär 24%-ni.

• 2 protsendiga maksustatakse kõik füüsilise isiku tulud alates 1. jaanuarist 2026. Julgeolekumaksuga maksustatakse tulu alates esimesest eurost.

• 2 protsenti ettevõtete kasumilt alates 1. jaanuarist 2026. Maksu arvestuse aluseks eelmise majandusaasta raamatupidamislik kasum, lubatud on mõned korrigeerimised topeltmaksustamise vältimiseks. Esimesed avansilised kasumimaksud tuleb ettevõtetel maksta 10. septembriks ja 10. detsembriks 2026. Esimene julgeolekumaksu deklaratsioon tuleb ettevõtetel esitada 2026. aasta kasumi kohta 10. septembriks 2027. Kui äriühing on kahjumis, siis julgeolekumaksukohustust ei teki. Kasumitaotluseta organisatsioonid (MTÜ-d, SA-d) maksu maksma ei hakka.

Tulumaks

Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb tulumaks nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele 22 protsendini (füüsiline isik esitab 2025. aasta kohta tuludeklaratsiooni alates 15.02.2026 tulumaksumääraga 22%). 

Ühtne maksuvaba tulu

Ühtse maksuvaba tulu (700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas) kehtestamise kuupäev lükati edasi ja see jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. S.t. tulumaksuvaba miinimumi maksimaalne summa jääb senisele 654 eurole kuus (aastas 7848 eurot).

Maksuvabad piirmäärad

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitamise piirmäär tõuseb 50 sendini kilomeetri kohta ja on kuni 550 euroni kuus.

Töötajate välislähetuse päevaraha saab maksuvabalt tasuda kuni 75 eurot esimese 15 päeva kohta, seejärel langeb hüvitise piirmäär 40 euroni päevas.

Reklaamkingituste maksuvaba piirmäär tõuseb 10-lt eurolt 21 eurole ühiku kohta.

Erisoodustusmaks

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Muuhulgas ei maksustata sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutusi, samuti kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja. Maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele.

Mootorsõidukimaks

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib mootorsõidukimaks. Seda tuleb tasuda kõikide liiklusregistris registreeritud sõidukite eest aastamaksu, kuid maksumäär sõltub mitmest tegurist: baassumma on 50 eurot, ülejäänu arvutatakse aga CO2 ja kogumassi põhjal. Lisaks tekib ka kohustus maksta sõidukit esimest korda registreerides registreerimistasu.

Maamaks

2025. aastal muutub elamumaa maksimaalne maksumäär ja on senise 0,5 protsendi asemel üks protsent maa maksustamishinnast. Äri- või tootmismaa maksimaalseks maksumääraks saab ühe protsendi asemel kaks protsenti. Maamaksu määrad kehtestab kohalik omavalitsus.

Käibemaksumäärade erisuste muutumine

Majutusteenustele seni kehtinud üheksaprotsendiline maksumäär kadus 2025. aasta algusest ning edaspidi on nende käibemaks 13 protsenti. Ka meediaväljaannetel tuleb viieprotsendilise käibemaksu asemel arvestada 9-protsendilise käibemaksumääraga.

Käibemaksukohustuslane teises EL liikmesriigis

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist on ettevõtjal õigus tegutseda teistes Euroopa Liidu liikmesriikides sealse käibemaksuläve piirmäärani ilma end maksukohustuslaseks registreerimata, kui tema summaarne käive ELis ei ületa 100 000 eurot.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine

Alates 2025. aasta 1. jaanuarist muudeti ettevõtluskonto ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reegleid. Kaotatati kõrgem 40 % suurune maksumäär ja kehtima jääb 20 % suurune määr. Muudeti juriidilisele isikule ettevõtluskonto kasutaja poolt teenuse osutamisel tekkivat maksukohustust. Senine täiendav tulumaksukohustus asendati sotsiaalmaksukohustusega.

Aktsiisid

Bensiiniaktsiis, mis on püsinud 2018. aastast muutumatuna, hakkab järgmisel neljal aastal viis protsenti aastas kerkima. 2025. aastal tõuseb aktsiisimäär 1. juulist.

Alkoholiaktsiis tõusis 2025. aasta jaanuaris viie protsendi võrra. 2025. aasta juulisse plaanitud viieprotsendiline alkoholiaktsiisi tõus jääb ära.  

Sigarettide aktsiis on kasvanud regulaarselt igal aastal. 2025. aasta 1. jaanuarist kehtib uus, kõrgem aktsiisimäär kõigile tubakatoodete liikidele ning 1. juulist tõuseb tubakaaktsiis veel viie protsendi võrra.

PALK

Alampalk

Vabariigi Valitsus kinnitas 2025. aasta töötasu alammääraks 886 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 5,31 eurot, millega tõusis alampalk 1. jaanuarist kaheksa protsenti ehk 66 euro võrra. Töötasu alammäära tõstmises leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kokku 2024. aastal sõlmitud kollektiivlepinguga.  

ARUANDLUS jm. REGULATSIOONID

E-arvete kasutamine

Alates 2025. aasta 1. juulist võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslane (ostja) soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. Eeldatakse, et e-arve on vormistatud nõuetekohaselt, kui see vastab e-arveldamise Euroopa standardile EN 16931-1. Pooled võivad kokku leppida muu asjakohase standardi kasutamises.

Tööalasest rikkumisest teavitamine

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusjõustus 1. septembril 2024. Seaduse kohaselt on asutusesisese teavituskanali loomise kohustus muuhulgas juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat. Asutusesisene teavituskanal on asutuse sees rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal, mis võimaldab konfidentsiaalselt teavitada kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil. Nimetatud kohustust kohaldatakse juriidiliste isikute suhtes, kus on 50–249 töötajat, alates 2025. aasta 1. jaanuarist.

Auditeerimine

Tagasiulatuvalt juba 2024. majandusaasta kohta tõusevad auditi- ja ülevaatuse kohustuse piirmäärad 25 protsenti. Muudatuse tulemusena vabaneb ligi 600 ettevõtet ülevaatuse kohustusest ning rohkem kui 500 ettevõttel asendub auditi kohustus ülevaatuse kohustusega.

Kestlikkusaruandlus

2025. aastast kehtib kestlikkusaruandluse kohustus kõigile ettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest: 250 või rohkem töötajat, müügitulu 50 miljonit eurot või bilansimaht 25 miljonit eurot.

Sotsiaalne tingimuslikkus põllumajanduses

Uuest aastast on kõik pindala- ja loomapõhised toetused seotud ka töö- ja tööhõive tingimuste täitmisega. See tähendab, et EL ühise põllumajanduspoliitika raames taotletavate toetuste täies mahus saamise eeltingimuseks on seniste nõuete kõrval ka töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuete ja tööandja kohustuste järgimine. Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuded on kehtestatud maaeluministri 21. detsembri 2022. aasta määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“ lisas.

Vt. lisaks Maksu – ja Tolliamet “Ülevaade aastatel 2025–2026 kehtima hakkavatest maksumuudatustest”