Ajal, mil kriis on kestnud üle aasta ja riik annab näpuotsaga ja vähestele valitutud tööandjatele kriisiabi Töötukassast ja EASist, kavatseb riik nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõuga panna tööandjatele täiesti prognoosimatus suuruses lisakulusid eneseisolatsiooni/karantiini jäänud töötajatele karantiinihüvitiste teiselt viienda päevani tasumise näol. Täna on haigestumiste kõrval suur hulk haiguslehti väljastatud nakkuskahtlusega inimeste isoleerimiseks – nö karantiinilehed.
EVEA mõistab, et haigete või haiguskahtlaste isikute kiire töölt kõrvaldamine on vältimatu ja loodetavasti efektiivne abinõu, kuid selline pakutud rakendus on igakülgselt läbimõtlemata ning võib oluliselt süvendada majanduskriisi.
„Karantiinihüvitiste kohustus võib viia olukorrani, kus tööandjad maksavad pikema perioodi jooksul tervetele töötajatele rohkem kodus istumise eest, kui töö tegemise eest. See võib tekitada ka olukordi, kus ettevõtte terve personaal on korduvalt ja korduvalt kodus karantiinis, ettevõte seisab ja ettevõtjatel tekivad kahjud, mille tõttu on sunnitud ettevõtte sulgema. Selline täiendav tööandjate koormamine võib kanda koroona-kriisi ka nendesse majanduse sektoritesse, mis seni olid sellest puutumata. Siis ei ole enam ka neid töökohti, kuhu karantiinist tagasi tulla, ning riigil tekivad palju suuremad kulud töötute toetamisel, kui summad, mis kuluksid seoses karantiinihüvitistega kuni viie päevani,“ märgib EVEA president Heiki Rits.
Karantiin ei ole haigus, see on riigi kehtestatud piirang, millega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism. EVEA leiab, et on igati õiglane ja ootuspärane, et selliseid tervisekriisist põhjustatud kulusid kompenseeritakse just lisaeelarvest. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esialgse analüüsi kohaselt tooks karantiinilehtede hüvitamine 2. päevast 2021. aasta lõpuni lisakulu 11,4 miljonit eurot. Kui karantiinilehed hüvitada 1. päevast, on kulu veidi suurem – see arvutus vajab täpsustamist.
Märkida tuleb ka, et nimetatud eelnõuga ei ole karantiini-haiguslehtede hüvitamise korras tehtud mingit mõjuanalüüsi sellega ettevõtjatele kaasneva kulu ning muude majanduslike mõjude osas, mis kaugeltki ei piirdu töötajatele väljamakstud hüvitistega.
Oleme veendunud, et Sotsiaalministeeriumi pakutud kord eelnõus on sama kahjulik nii väikestele kui suurtele tööandjatele. EVEA seisukohtadega on ühinenud ka Eesti Ametiühingute Keskliit, mille kinnituseks saatsime möödunud nädalal Riigikogule ja Vabariigi valitsusele ühispöördumise, milles palusime kriisimeetmena katta lisaeelarvest töötajate karantiinilehtede hüvitamise kulu 1. päevast. Seega tööandjad ja töötajad on ühte meelt – karantiini-haiguslehtede ühetaoline ja õiglane hüvitamine on koroonaviiruse peatamise üks võtmetegureid, ning need kulud saab ja peab kandma riik.
EVEA pöördub Riigikogu liikmete poole üleskutsega hoida ära eelnõuga 347SE kavandatud tööandjate ebaõiglane ja ohtlik lisakoormamine ning kompenseerida riigi kehtestatud karantiinipiirangutega kaasnevad haigushüvitised täies ulatuses ajutise kriisimeetmena riigi lisaeelarvest.
EVEA TAUST
EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu pea 6000 ettevõtet, olles seega nii liikmete arvult kui esindatavat sihtgruppi arvestades suurim sektoriülene ettevõtjate katusorganisatsioon Eestis.
Olles aga ainus puhtalt mikro-, väikeste ja keskmiste ettevõtete esindusorganisatsioon, on meie seisukohad nii regionaalselt kui valdkondlikult laiapõhjalised ning käsitlevad väikeettevõtete vaadet oluliselt laiemalt, kui ainult meie liikmeskonna huvid.
Eesti ettevõtetest üle 99% on väikesed ja keskmised ettevõtted, sh 94% mikroettevõtted. Ligi 90% erasektori töökohti ning üle 75% investeeringuid, maksulaekumisi ja eksporti tuleb just väikestelt ja keskmistelt ettevõtetelt.
Riigikogu liikmete poole pöördumist saab lugeda siin.
EVEA ja Eesti Ametiühigute Keskliidu ühispöördumist saab lugeda siin.
Lisakommentaarid:
Heiki Rits, EVEA president
heiki@evea.ee, mob 56 355 424
Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident,
ille@evea.ee, mob 57809806
https://www.facebook.com/evea.ee