EVEA pöördus õiguskantsleri poole, et viimane hindaks töötajate haiguspäevade, aga ka karantiinis oleku hüvitamise korra vastavust põhiseadusega. EVEA on juba varasemalt viidanud ja sellest ka seadusandjat teavitanud, et nii alates 2009. aastast, tänaseni kehtiv kui ka Riigikogu menetluses olev haigushüvitiste maksmise korra muutmise eelnõu on vastuolus täna töösuhteid reguleerivate normidega (ennekõike töölepingu seadusega) ning põhiseadusega. Lisaks puudub täna õiguslik regulatsioon, mis paneks tööandjale kohustuse maksta haigushüvitist karantiini korral.
„Ettevõtjatena ja vastutustundlike ühiskonnaliikmetena mõistame, et tänase tervisekriisi seljatamise üks abinõusid on töötaja töölt koju jäämine kohe esimeste haigustunnuste ilmnemisel. Samas ei saa me nõustuda, et iga kriisi korral sirutab riik ebaõiglaselt käe aina sügavamale ettevõtja taskusse, võttes sealt raha ühe eesmärgi täitmiseks mõnikord lausa mitu korda ning kehtestades selle tarbeks vajalikke õigusnorme kiirustades ja ettevõtjate ning inimeste põhiseaduslikke õigusi rikkudes,“ kommenteeris EVEA president Heiki Rits õiguskantsleri poole pöördumist.
Esitasime novembri alguses sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse õigusalase selgituse saamiseks, kas Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses sätestatud tööandja makstav haigushüvitis on eraõiguslik kohustus (nt töötasu, kahjuhüvitis) või avalik-õiguslik kohustus (nt maks).
Sotsiaalministeerium vastas EVEAle oma kirjas, et tööandja makstav haigushüvitis on eraõiguslikust töösuhtest lähtuv tööandja individuaalne kohustus, mis ei ole seotud ravikindlustussüsteemi kui avalik-õigusliku, solidaarsuspõhimõttel loodud sundkindlustuse süsteemiga, mis on vastupidine tänase haigushüvitise väljatöötamise ajal 2009. a sotsiaalministri poolt õiguskantslerile esitatud seisukohale.
Kui toona loodi vaidlusalune norm, millega kohustati ettevõtjaid maksma töötajate haigushüvitisi, siis seaduseelnõu koostajad põhjendasid oma seisukohta sellega, et tegu on just avalik-õigusliku iseloomuga kohustuse ja ravikindlustussüsteemi täiendusega.
Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus sätestab, et tööandja peab maksma töötajale haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest.
Meie hinnangul puudub täna õiguslik regulatsioon, mis paneks tööandjale kohustuse maksta haigushüvitist karantiini korral. Ainus selgitus säärasest kohustusest on haigekassa veebilehel, kuid EVEA hinnangul ei ole haigekassal avalik-õigusliku asutusena pädevust asuda seadusandja asemele ning panna tööandjale kohustust haigushüvitise tasumiseks olukorras, kus seadusandja ei ole sellist regulatsiooni kehtestanud. Samuti on meie hinnangul karantiini-haiguslehtede selline regulatsioon iseendale tööandjaks olevate isikute (nagu FIE-d, teised lepingute alusel oma tooteid ja teenuseid müüvad isikud) suhtes diskrimineeriv.
EVEA Eesti suurima sektoriülese ettevõtjate katusorganisatsioonina deklareerib, et pooldame haigestunud töötajate koju jäämist ja selle aja kompenseerimist, kuid ei ole nõus sellega kaasneva koormuse korduva tööandjate õlgadele panekuga.
Et oleks üheselt mõistetav ja selge, siis sõnastame lühidalt ja arusaadavalt:
- Tööandja on huvitatud sellest, et töötajad ja nende pereliikmed oleksid terved.
- Tööandja on huvitatud sellest, et töötajad käiksid tööl ja täidaksid tööülesandeid.
- Töötaja haigestumisel, eneseisolatsiooni määramisel või karantiini jäämisel on vaja tööandjal tööprotsess ümber korraldada.
- Kui selle tulemusena jääb ettevõttel valmistamata toodang või osutamata teenus, on see tööandjale saamata tulu.
- Kui tööandja peab asendama töötaja, maksab ta teistele töötajate ületundide eest või peab leidma asendaja ning nende tasude pealt maksab tööandja sotsiaalmaksu.
- Tööandja maksab kõike makse vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele.
- Tööandja makstud sotsiaalmaks sisaldab ravikindlustuse kulude katteks minevad summad.
- Ravikindlustuse alaliik on haigushüvitis.
- Tööandja on ostnud töötajale sotsiaalmaksu tasumisega ravikindlustuse.
- Tööandja ei ole kohustatud kandma täiendavaid kulusid tööandja tasustava haigushüvitise näol.
Õiguskantslerile saadetud pöördumise täismahus teksti saad lugeda SIIN.
TAUST
EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu ligi 6000 ettevõtet, olles seega nii liikmete arvult kui esindatavat sihtgruppi arvestades suurim sektoriülene ettevõtjate katusorganisatsioon Eestis.
Olles aga ainus puhtalt mikro- ja väikeste ettevõtete esindusorganisatsioon, on meie
ettepanekud nii regionaalselt kui valdkondlikult laiapõhjalised ning käsitlevad väikeettevõtete vaadet oluliselt laiemalt, kui ainult meie liikmeskonna mured.
Eesti ettevõtetest üle 99% on väikesed ja keskmised ettevõtted, sh 94% mikroettevõtted. Enamik (üle 75%) Eesti töökohti, investeeringuid ja maksulaekumisi tuleb just väikestelt ja keskmistelt ettevõtetelt.
Kontakt kommentaari andmisel:
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA asepresident
Tel 57809806
e-post: ille@evea.ee
Valdek Haugas
EVEA volikogu liige
OÜ Tripo
Tel 50 25 031
e-post: valdek@tripo.ee