Euroopa Komisjon avaldas tänavu 25. mail ettepaneku käibemaksudirektiivi muutmiseks seoses lõpliku käibemaksusüsteemi kasutusele võtmisega. Nüüd on rahandusministeerium koostamas Komisjoni ettepaneku kohta Eesti seisukohti, et Eesti positsioone Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ja kaitsta. Seepärast saatis ministeerium ettepaneku arvamuse avaldamiseks teiste hulgas ka EVEAle, et võtta EVEA liikmete arvamust Eesti seisukohtade kujundamisel arvesse. Rahandusministeeriumi jaoks on eelkõige oluline teada, kuidas Eesti ettevõtja ettepanekusse suhtub, kas ettepanekuga kaasneb Eesti ettevõtjate jaoks probleeme ning kas millegi osas on vaja rohkem selgust.
Lisaks kutsub ministeerium ka huvitatud ettevõtjaid isiklikult osalema antud teema arutelul, mis toimub 29.08 kell 10.30-12.30 rahandusministeeriumis, Suur-Ameerika 1. EVEA kutsub üles ettevõtjaid väga olulisel teemal kaasa rääkima, nagu seda maksupoliitika muudatused EL-i tasandil on.
Mida endast käibemaksu muudatus kujutab, saate lühidalt lugeda allpoolt, pikemalt allpool olevatest dokumentidest.
Kui mõnel ettevõtjal tekkis tuline soov oma seisukohti avaldada, siis palun kirjutage aadressile evea@evea.ee hiljemalt 15. augustil, et 21. augustil kogunev volikogu saaks liikmete ettepanekuid arutada ja üldistada.
Lühidalt Euroopa Komisjoni piiriülese käibemaksumuudatuse ettepanekust:
Ettepanekuga asendatakse alates 1993. aastast kehtiv käibemaksu ettevõtjatevahelise (business-to-business, B2B) kaubanduse üleminekukord lõpliku käibemaksusüsteemiga, mille alusel plaanitakse käsitleda riigisiseseid ja piiriüleseid EL-siseseid kaubatehinguid ühtemoodi. Tegemist on ettepanekuga, mis sätestab lõpliku käibemaksusüsteemi toimimise detailsed tehnilised üksikasjad ja mis täiendab komisjoni poolt 4. oktoobril 2017 avaldatud ettepanekut. Oluline on tähele panna, et käesolev ettepanek sätestab reeglid üksnes ettevõtjatevahelistele kaupadega tehtavatele tehingutele.
Ettepanekuga muudetakse senist käsitlust, mille kohaselt oli EL-sisene piiriülene tehing jaotatud kaheks. Edaspidi on selline B2B kaubatarne käsitletav ühe tehinguna: ühendusesisese käibena (liidusisese kaubatarnena). Seetõttu kustutatakse käibemaksudirektiivist ühendusesisese soetamisega seotud sätted. Ettepanekuga nähakse ette, et sellised B2B kaubatarned maksustatakse sihtliikmesriigis.
Sarnaselt 2017. aasta oktoobris avaldatud ettepanekule nähakse ette, et piiriülese tehingu korral vastutab käibemaksu tasumise eest sihtliikmesriigis tarnija, välja arvatud juhul, kui tarnija asukoht ei ole maksustamisliikmesriigis ja kauba soetaja on sertifitseeritud maksukohustuslane. Viimasel juhul maksab soetaja tasumisele kuuluva käibemaksu kauba sihtliikmesriigis pöördmaksuna.
Euroopa Komisjon on seega sihtliikmesriigis maksustamise meetodiks valinud müüja vastutuse põhimõtte (liikmesriigis A asuv ettevõtja, kes müüb kaupu liikmesriiki B, lisab arvele käibemaksu liikmesriigi B käibemaksumäära alusel ja tasub selle liikmesriigile B kas otse (olles seal registreeritud) või läbi „ühe akna süsteemi” liikmesriigi A kaudu). Euroopa erinevates riikides ei ole konsensust, et selline peakski olema sihtriigis maksustamise meetod, ning mitmed riigid ja akadeemikud leiavad, et sihtriigis maksustamine võiks pigem põhineda ostja vastutuse põhimõttel ehk sisuliselt jätkuks piiriülene pöördmaksustamine. Seega soovime teie arvamust ka selle kohta, kas KOM on valinud teie hinnangul õige meetodi või võiks pigem jätkata piiriülese pöördmaksustamisega.
Ühelt poolt on Euroopa Komisjon väitnud, et käibemaksu karussellpettuseid võimaldabki praegune piiriülene pöördmaksustamine, mis tehinguahelasse 0% maksumäära tekitamisega võimaldab seda negatiivselt ära kasutada. Teiselt poolt osutavad oponendid sellele, et müüja vastutuse põhimõtte rakendamisel võivad kaasneda uued senitundmatud pettuseliigid, ning et karussellpettuste põhjustajaks ei saa ühekülgselt ainult piiriülese pöördmaksustamise süsteemi pidada, kuivõrd samas süsteemis on liikmesriigiti käibemaksupettuste mahud erineva suurusega, mis pigem paistab viitavat riigi administratiivsele võimekusele. Võimalusel võiksite panustada oma arvamusega nende kahe süsteemi võrdlusesse ettevõtja seisukohalt.
Kuivõrd ettepanekuga nähakse ette tarnija vastutus käibemaksu tasumise eest, ei ole ettepaneku kohaselt enam koondaruannete esitamine kaupade puhul vajalik. Koondaruannete esitamise kohustus säilitatakse ainult teenuste puhul.
Ettepanekuga laiendatakse ka ühe akna süsteemi (One Stop Shop, OSS), mis võimaldab vältida vajadust registreerida käibemaksukohustuslasena igas liikmesriigis, B2B tehingutele.
Kuna ettepanek on mahukas, on lihtsam muudatusi jälgida kategooriate kaupa. Allpool on selle kohta leitav dokument, kus on muudatused kategooriatesse jagatud. Hea ülevaate ettepanekuga tehtavatest muudatustest annab ka eelnõu alguses olev seletuskiri.
Dokumendid:
(i) Lõpliku käibemaksusüsteemi kehtestamise ettepaneku muudatused kategoriseeritult
(ii) Lõpliku käibemaksusüsteemi kehtestamise detailne ettepanek
(iii) Mõjuhinnang
(iv) Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte