Skip to main content

Koalitsioonilepinguga paika pandud alampalga tõstmisest väikeettevõtja pilgu läbi

Postitatud .

Lugedes värsket koalitsioonilepingut, ning ettevõtjana loomulikult eriti põhjalikult peatükki „Majanduskasv ja innovatsioon“, muutub meel algul päris rõõmsaks – no kellel saaks midagi olla selle vastu, et valitsus juhib ja arendab innovatsiooni ökosüsteemi süsteemselt. Pisut arusaamatuks jääb, mis ime-tööriistad on innovatsioonitrepp ja rohetrepp, mis peaksid aitama ettevõtetel hinnata innovatsioonimahukust ja keskkonnajalajälge ning tõsta seeläbi konkurentsivõimet. Aga pole hullu – küllap selgub töö käigus ka nende treppide kohta rohkem. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse  on samuti...

Jätka lugemist

EVEA seisab „lööktööna“ toimuvate maksutõusude vastu ja nõuab ametlikku sotsiaalpartneri staatust

Postitatud .

Tervise- ja tööminister Peep Peterson plaanib teha valitsusele ettepaneku tõsta töötuskindlustusmakse määra töötajatele 0,2 ja tööandjatele 0,1 protsendipunkti võrra (2.08.2022). EVEA seisukoht antud küsimuses on järgmine: EVEA aastatetagune ettepanek laiendada töötuskindlustuskaitset ka ettevõtte juhtorganite liikmetele ja FIEdele on poliitilise tahte ja ametlike sotsiaalpartnerite huvipuuduse tõttu pidurdunud või tegelikult sootuks laualt kadunud. See oleks märgatavalt laiendanud töötuskindlustussüsteemi maksjate ringi ja seega Töötukassa maksutulubaasi. Selle asemel aga  kuuleme uue tervise...

Jätka lugemist

Ille Nakurt-Murumaa: Alampalga tõstmisest väikeettevõtja pilgu läbi

Postitatud .

Eesti ametiühingud on esitanud parlamendile 5000 kogutud toetusallkirja alampalga erakorraliseks tõstmiseks 700 eurole ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks samale tasemele.   Tundub ju nii inimlik ja hädavajalik soov, et lausa piinlik peaks olema rahvaasemikel sellega mitte nõustuda? Kui aga teemat pisut analüüsida, siis paratamatult jõuame küsimuseni – kas ametiühingute nõudmised on põhjendatud, ettevõtetele jõukohased ning kas see ka päriselt aitab madalapalgalisi?   Tuleb tunnistada, et nii, nagu sageli, on ka selle teema puhul üks mootoreid ilmselt „populistlik punkti võtmine“...

Jätka lugemist

ÄP KUUM TOOL. Heiki Rits ÄP KUUM TOOL. Heiki Rits

Heiki Rits Äripäevas: president Karis võib riikliku rätsepa ametiga päris hästi hakkama saada

Postitatud .

President Alar Karise aastapäevakõnes avaldasid eriti muljet lõppsõnad – inimesed ei ole riigi kliendid, vaid elutähtsad organid, ja et kultuur määrab meie iseolemise, kirjutab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits Äripäeva veebis.  Käisin selle aasta alguses välja mõtte, et Eesti vajab “riikliku rätsepa” ametit, et lõhenenud ühiskond koroonakriisi järel taas kokku õmmelda. Täna arvan, et meil on Vabariigi President, kes selle tööga võiks hästi hakkama saama, kuigi tema ülesanne on kahe uue kriisi võrra keerulisemaks läinud. Arvestades...

Jätka lugemist

EVEA president Heiki Rits

Heiki Rits: vaja oleks riiklikku rätsepat

Postitatud .

EVEA president Heiki Rits kirjutab ERRi arvamusportaalis sellest, et Eesti riik vajab kokkuõmblemist – riiklikku rätseptat, kes leiaks vastused kõigile põletavatele küsimustele. Artiklis kritiseerib autor vastuolulisi sõnumeid, mida valitsused on pandeemia algusest saadik Eesti inimestele ja ettevõtjatele andnud ning pakub erinevaid lahendusi – nii tõsisemalt kui huumori võtmes -, kuidas tänaseid kommunikatsiooniprobleeme lahendada. Loe lähemalt Heiki Ritsi arvamusartiklit ERRi arvamusportaalist.

Jätka lugemist

Elo Kallas

Elo Kallase arvamusartikkel Äripäevas. Turismiettevõtja: meil siin valitseb kaos, riik elab paralleelmaailmas

Postitatud .

Töötajad tulevad mu juurde jutuga, et otsivad tööd riigiasutustest, ilma et nad mind tööandjana süüdistaksid, kirjeldab olukorda oma firmades väikeettevõtja Elo Kallas. Erasektoris on kriis nimega Koroona, mis hõlmab endas nii majandus- kui tervisekriisi. Riigil nagu polekski Koroonast tingitud majandusprobleeme, jah, on tervisekriis, küll aga mitte majanduskriis. Ettevõtjana pean hakkama saama pandeemiaohuga, arvestama kehtestatud piirangutega ja suutma veel maksude näol toota riigisektorile palgaraha. Aga riigisektoris kriisi ei ole. Kui vaja, riik laenab ja maksab oma palgad välja. Tänases...

Jätka lugemist

Valdek Haugas Postimehes: kus häda kõige suurem, seal tööandja kõige lähem…

Postitatud .

Arutelu tööandjate makstavate haigushüvitiste üle valdavalt Vabariigi Valitsuse väljaöeldu kaudu meedias on võtnud kummalised pöörded. Säästmaks lugejat nüansirikaste juhtumuste jada kirjeldamisest, saab lühidalt öelda, et Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) vastava paragrahvi 122 muudatuste jõustamiseks on võetud ette nn teerulli meetod selle kõige halvemas tähenduses. Formaalselt on loomulikult kõik korras … või noh, peaaegu korras. Kõnealune TTOSi säte justkui reguleerib tööandja makstava haigushüvitise tingimusi ja korda. Vaatamata sellele, et selle seaduse mõttega nimetatud...

Jätka lugemist

Märt Meesak

Märt Meesaku arvamus Äripäevas. Väikeettevõtja: käskiv, üleolev ja süüdistav riik peab meid petturiteks

Postitatud .

Riigi suhtumine ettevõtjatesse on kahetsusväärne – kuna oleme need, kes riigi ja töötaja kulul rikastuvad, olemegi kohustatud lisakoormat kandma ja meie suhtes ei pea kokkulepped kehtima, kirjutab EVEA volikogu liige, osaühingu Parim Seltskond juht ja omanik Märt Meesak Äripäevas. Olen väikeettevõtja toitlusvaldkonnas ja annan tööd 22 inimesele. Mida vajab üks ettevõtja toimimiseks? Põhimõtteliselt kolme asja. Esiteks, et riik looks stabiilse keskkonna ja peaks kinni oma lubadustest ja kokkulepetest, teiseks, toimivaid partnersuhteid nii ostjate kui müüjatega, ning kolmandaks, et endal tervist...

Jätka lugemist

Arvamus Päevalehes. Väikeettevõtja valitsusele: tööandjate koormamine haigushüvitisega lõhnab tugevalt korduva maksustamise järele

Postitatud .

Valitsuse hiiliv, tööandjatele raskema koorma kuklale ladumine on taunimist väärt ning tuleb kiiremas korras lõpetada. Alati on parem nimetada asju õigete nimedega. Siis saavad kõik sarnaselt aru, millest jutt käib ja keegi ei pea pidama tiraade selleks, et selgitada mida tegelikult mõeldi. Nii hoiame kokku enda ja teiste väärtuslikku aega ning segadust on vähem. Tänastes töötajate haigushüvitistega seotud meediasõnumites on kahjuks häirivalt palju segadust tekitavaid valeväiteid ja soovmõtlemist. Seepärast, nagu tavaks öelda, on vaja see asi ära klaarida. Alustuseks tuleb selgitada,...

Jätka lugemist