Austatud Riigikogu liikmed, peaminister ja Vabariigi Valitsus
Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate ettepanekud
Riigikogule, peaministrile, majandus- ja taristuministrile, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile, Vabariigi Valitsusele energiakriisi tagajärgede leevendamiseks lühi- ja keskpikas perspektiivis
Juba 2 aastat tegutsevad ettevõtjad koroonakriisi tingimustes, teadmata kas ja kuidas oma ettevõtte tegevust planeerida ning kuidas prognoosida kulusid ja tulusid. Justkui koroonakriisist veel ei piisaks, peavad ettevõtjad ja elanikud nüüd maadlema üle jõu käivate energiakuludega, mis kanduvad ka kõigi sisendite hindadesse.
Mõistame, et valitsus ja seadusandjad on praegu suure surve all, et leida kiiresti tulemuslikud ja mõistlikud lahendused nii lühiajalises kui pikaajalises vaates ning soovime olla abiks andes riigile otsest tagasisidet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatelt.
Võitlust energiakriisiga võib tinglikult jagada kolme etappi:
- Kiireloomulised ellujäämislahendused, et vältida ettevõtluse kollapsit – elektri ja teiste energiakandjate hinnatõusu kompensatsioonimehhanism, mis on hädavajalik energiamahukatele sektoritele, kuid vajalik ka teistes sektorites tegutsevatele väike- ja keskmistele ettevõtetele;
- Lahendused keskpikas vaates – eelkõige lokaalsete taastuvenergialahenduste arendamise toetamine, võrkude arendamine ja tugevdamine, hoonete energiatõhususe parandamine jms;
- Pikaajaline strateegiline vaade – näiteks tuumajaamad, tuulepargid jms.
EVEA käsitleb oma järgnevates ettepanekutes kahte esimest etappi ning vaid osas, mis puudutab riigi ja ettevõtjate vahelisi suhteid.
Kiireloomulised lahendused
Täna on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja erakondade tähelepanu keskendunud peamiselt eratarbijatele energiakulude kompenseerimisele. Kui aga jätta ettevõtjaid energiakriisis hätta, siis tõusevad hinnad, väheneb ostujõud ning seeläbi kaob ettevõtete käive, kaovad paljud töökohad; riigi maksutulu väheneb, aga kulud sotsiaalsüsteemile kasvavad oluliselt.
EVEA poolt jaanuari keskel läbiviidud kiirküsitluses selgus, et keskmiselt on väike- ja keskmiste ettevõtete elektrikulude osakaal kogukulus kasvanud 2021 a. 4ndas kvartalis 3kordselt võrreldes 2020. a näitajatega. Sellisel kulude kasvul on eriti laastav mõju sektoritele, kus ka enne hinnatõusu oli näiteks tootmisprotsessi iseärasuste tõttu elektrikulude osakaal kogukuludes kõrge.
Need ettevõtted peavad kas oluliselt tõstma hindu või kui see pole turukonkurentsist tulenevalt võimalik, taluma prognoosimatult pikka kahjumiperioodi või tegevuse sootuks lõpetama.
EVEA poolt hiljuti läbiviidud küsitluse tulemusena selgus, et elektrienergia hinnatõusu katmiseks on vaja tõsta hindu keskmiselt 24%, samas kui tarbijale talutavaks, seega võimalikuks tõusuks nähakse vaid 5%. Mitmes valdkonnas aga tooks igasugune hinnatõus kaasa turu ja klientide kaotuse sel määral, et tegutsemise jätkumine muutub võimatuks.
Võrgutasu vähendamine nullini ei aita, kui elektriarve on tavapärasest 3 korda suurem. Võrgutasu osakaal elektriarve kogusummast on detsembrikuu arvetel olnud 5-6% ja sellisel soodustusel üksinda ei ole reaalset leevendavat mõju. Peaministri poolt väljapakutud mõte, anda energiakulude tasumiseks ettevõtjatele laenu (just seda on peetud silmas “likviidsuse toetamise” all?) on aga suisa hukatuslik. Tänu kahele kriisile likviidsusraskustesse sattunud ettevõtjaid ei tohi sundida võtma täiendavat laenukoormust oma igapäevaste kulude katmiseks! Paljud ettevõtted on juba võtnud „kriisilaene“ ja hetkel ei ole neil enam laenamise võimekust.
Kiireloomulise ja ajutise lahendusena näevad väikeettevõtjad järgmisi võimalusi:
- Elektrienergiale hinnalae kehtestamine koos selle vastava kompenseerimisega elektrimüüjatele vähemalt perioodil jaanuar – märts 2022 – see oleks universaalne ja lihtsalt administreeritav meede.
- Maagaasi ja LNG hinnalae kehtestamine.
- Alternatiivselt – elektrikulude osaline otsehüvitamine energiamahukamatele väike- ja keskmistele ettevõtetele perioodil detsember 2021 – märts 2022. Selle meetme rakendamiseks on vajalik mõningane administreerimise jõupingutus, kuid kindlasti on see kordades väiksem kui eratarbijatele juba käivitatud taotluste süsteem. See eeldaks elektriarvete üleslaadimist, ettevõtte kuluandmete kontrolli e-maksuametist või – mittekäibemaksukohuslaste puhul – kasumiaruande üleslaadimist. Samas võimaldaks see lahendus toetust hästi sihtida.
- Maksta kõrgemat hüvitisemäära valdkondadele, mille tegevus on tänaseni koroonapiirangute tõttu takistatud, sh kõigile meelelahutus- ja teenindusettevõtetele, mis on kannatanud seoses alates 2021. a novembrist kehtestatud lahtiolekuaja piirangutega ja immuniseerimistõendi kohustuslikkuse nõudega.
- Anda korraldus Elektrilevile ja Eleringile tagada kiiremas korras liitumist jaotusvõrguga neile 1300le juba valmis ehitatud lokaalsele päikseelektrijaamale, mille kasutuselevõtt on ootel ning sõltub Elektrilevi ja Eleringi poolsest asjaajamisest.
Lahendused keskpikas vaates on ettevõtjate jaoks järgmised:
- Toetame peaministri 18.01.2022 Riigikogus ja 19.01.2022 ETV teledebatis tehtud ettepanekut muuta elektrivõrguga liitumine kiiremaks ning toetada ettevõtjatele elektri omatootmise investeeringuid. Peaministri ettepanek ühtib EVEA strateegilise seisukohaga, et rohepöörde valguses on energiapoliitika kandvaks suunaks hajutatud lokaalne ja kogukondlik taastuvenergia tootmine.
- Tuleb kohe asuda toetama ettevõtete ja ühistute investeeringuid lokaalsetesse, eeskätt oma vajadustele suunatud taastuvenergia lahendustesse. Energiajulgeoleku tagab vaid hajutatud energiatootmine. On oluline mõista, et hajutatud energiatootmine ei ole mitte riigi monopolile kuuluvate suurte tuuleparkide paigutamine mõnesse piirkonda maismaal ja merel, vaid paljude sõltumatute väiketootjate tekkimine üle Eesti. Vabas konkurentsis kujuneb ka taastuvenergia hind turu osapooltele aktsepteeritavaks.
EVEA poolt jaanuari keskel läbiviidud pea kõik sektoreid hõlmanud veebiküsitluse andmetel kasutab juba praegu 26% vastanutest oma taastuvenergialahendust – peamiselt päikeseelektrijaamu – kattes keskmiselt 32% oma aastasest elektritarbest.
Küsitluse alusel võib samas aga järeldada, et paljud ettevõtjad ei ole veel ise läbi mõelnud lahendusi, mida soovivad energiakriisis kasutusele võtta. Taastuvenergia lahendusi kavandab oma ettevõttes rakendada vaid napp veerand (24,5%), 37% kaalub seda teha toetuste ja soodsate laenude olemasolul. Oleme seisukohal, et riigilt on vaja tugevamat sekkumist taastuvenergia lahenduste loomiseks ja kasutuselevõtmiseks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes: investeeringutoetused, soodsad finantsinstrumendid, lihtne ja kiire võrguga liitumine, samuti rohkem teavitamist, miks need lahendused pikas perspektiivis vajalikud on. Enamus plaanitavaid investeeringuid jäävad vahemikku 20 000 – 50 000€, kuigi plaanitakse ka 200 000€ ületavaid investeeringuid. Keskmine investeeringu summa on ca 70 000€. Lähtuvalt eeltoodust ning erinevate pakkujate päiksejaama seadmete 1 kW võimsuse keskmisest hinnast (detsembris 2021 – ca. 700€/kW), peab väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud toetus olema sihitatud 50 -100 kW võimsusega jaamade ehitusele. - Eelkirjeldatud hajutatud tootmisvõimsuste kasutusele võtmiseks on vaja kiirendatud korras rekonstrueerida jaotusvõrgud ning ühtlustada ülekandevõimsused erinevates piirkondades. (Elektrilevi väidab praegu, et annab “rohelise tule” kõigile neile, kes ehitavad alla 15 kWh päikesejaama. See tuleneb võrgu puudulikust ülekandevõimsusest selle “viimases otsas”).
Kui majapidamiste vajadust 15 kW võib rahuldada, siis väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele sellest kindlasti ei piisa. - Tuleb teha kiire ja tõhus muutus Elektrilevi poolt liitumistaotluste menetlemise protsessis – lõpetada riigiettevõtte diktaat ja oma infrastruktuuri investeerimiskohustuste lükkamine väikeste elektritootjate õlgadele. Siin peame silmas sagedasi ettepanekuid liituma soovijatele, et nad rekonstrueeriksid riigile kuuluva alajaama omavahenditest.
- Lisaks kutsume riiki toetama ettevõtete investeeringuid hoonete energiatõhusamaks muutmisse – energiasääst on kõige lihtsam viis vähendada kasvavaid energiakulusid. Kusjuures abikõlbulikkuse määr tuleks diferentseerida vastavalt piirkondade elatustasemetele. Mahajäänud piirkondades tehtavad investeeringud peaksid olema kõrgema toetusmääraga.
- Eeltoodud tegevusteks on võimalik (ja osaliselt on juba planeeritud) kasutada nii Euroopa Liidu kui riigieelarve vahendeid. Nii päikseenergia- kui ka hoonete energiatõhususe tugiprogrammid olid Eestis olemas juba varasemast ajast, nüüd tuleks neid vaid kohandada olukorraga ja adekvaatselt rahastada ning arvestada regionaalsete iseärasustega riigi erinevates piirkondades.
Selgitame hea meelega oma seisukohti ja ettepanekuid lähemalt ning soovime Vabariigi Valitsusele üksmeelt ja edu energiakriisi ületamiseks.
Lisame taustainformatsiooniks ka kokkuvõtte EVEA poolt läbiviidud ettevõtjate küsitlusest.
LISA_Kokkuvote_EVEA kusitlus elektrihinnad jaan.2022